Adaveres avati renoveeritud katlamaja

Novembrikuu esimesel päeval avati Adaveres pidulikult biokütusel töötav renoveeritud katlamaja. Sel puhul andis Vooremaale intervjuu Adven Eesti AS arendusjuht Priit Tiit.


Kas Adavere senine katlamaja oli sedavõrd amortiseerunud, et senisel kütusel soojatootmine oli kallim kui biokütuse kasutamine?

„Jah, vana katlamaja oli amortiseerunud. Kütmiseks kasutasime osaliselt hakkepuitu, kuid katel oli väga kehvas seisus ning seetõttu pidime olulise osa põlevkiviõliga tootma. Meil oli valida kahe variandi vahel – kas jätkata soojuse tootmist põlevkiviõliga või investeerida uude biokütusekatlasse. Valisime teise variandi, kuna usume, et see toob tarbijale soodsama hinna. Ainult põlevkiviõlist soojuse tootmisel oleks Adaveres soojuse hind olnud 83,74 €/MWh.”
Millal hakkasite Adaverre biokütusel töötavat katlamaja planeerima?

„Umbes viis aastat tagasi, kui hakkasime kõigi oma kaugküttekatlamajade biokütuse kasutamise plaani koostama. Adavere aleviku soojusmajanduse ajakava 2016-2026 võeti vastu 20. oktoobril  2016 Põltsamaa vallavolikogu poolt ning see lahendus sai juba sinna sisse kirjutatud.”

Kas kõik katlamaja seadmed tuli välja vahetada?

„Suures osas vahetati välja, kuid võimalusel püüdsime olemasolevaid seadmeid ära kasutada. Kuna Adavere soojusvõrk on väga väike, siis mõistliku soojushinna osas tuli investeeringutesse väga kriitiliselt suhtuda. Seetõttu paigaldati katel juba olemasolevasse hoonesse ja hoonesse endasse tehti vaid tarvilikke ja mõistlikke investeeringuid.”

Millised uued seadmed paigaldasite?

Paigaldasime 990 kW võimsusega biokütusekatla ning tipu- ja reservkoormuste katmiseks 700 kW põlevkiviõli katla, vanadest seadmetest jäi alles seni kasutusel olnud DKVR katel.”
Kaalumisel oli ka uue katlamaja ehitamine teisele poole Tallinna-Tartu maanteed. Miks see idee ei teostunud?

„Soojusmajanduse arengukava koostamisel analüüsiti mitmeid lahendusi, kuid tänane lahendus osutus majanduslikult kõige otstarbekamaks. Esiteks ei olnud teisel pool teed head asukohta katlamaja paigutamiseks ning teiseks oleks täiendavalt tulnud rajada kõik uued kommunikatsioonid. Praeguses asukohas olid kõik kommunikatsioonid olemas ning katlamajast kuni põhiliste tarbijateni viivad torustikud on eelnevatel aastatel rekonstrueeritud.” 

Milline ettevõte töid teostas?

„Põhitöid teostasid Rapla Metall OÜ peatöövõtjana ja Tamult AS.”

Kui palju need maksma läksid?

„Ligi 335 000 eurot, millest Adven rahastas 200 000 eurot ning Keskkonnainvesteeringute Keskus toetas projekti Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahadest 135 000 euroga.”

Mida uus katlamaja tähendab soojatarbijale? Kas soojusenergia hind alaneb, jääb samaks või hoopis tõuseb mingil määral?

„Ülioluline oli teha investeering täna, sest meil oli võimalik taotleda KIKi toetust. Ilma toetuseta oleks terve investeering tulevikus soojuse hinnas kajastunud ning seda kindlasti tõstnud. Kokkuvõttes suutsime hoida samasugust hinda. Pikemas perspektiivis hakkab hind langema. Kuna soojuse tootmise püsikulud jagatakse vastavalt piirkonna tarbimise mahule, siis kindlasti avaldab hinnale positiivset mõju, kui kaugküttega liituvad uued tarbijad, näiteks need koretermajad, kes täna kasutavad lokaalseid küttelahendusi.”

Kust te hakkepuitu ostate ja kui tihti seda katlamajja ette tuleb vedada?

„Hakkepuidu ostmiseks korraldatakse vähempakkumiste konkursid ja lepinguid sõlmitakse aasta kaupa. Kütus tuleb reeglina ümberkaudsetest puidutöötlemise ettevõtetest, kraavipervedelt jne.”

Kas uues katlamajas on tulevikus ka üks töökoht või töötab see automaatselt?

„Pidevalt seal ühtegi inimest kohapeal ei ole. Seadmete töös esinevate rikete korral sõidab operaator kohale Põltsamaa katlamajast.”

Kas Adavere soojatorustik on täies mahus uuendatud või vajab see veel osaliselt uuendamist?

„Adavere soojavõrgu peamagistraalid on uuendatud ja harutorustikke vahetatakse vastavalt tehnilisele seisukorrale.” 

Kas Adven Eesti ASil on Põltsamaa vallas veel plaanis kusagil soojusenergia tootmisse investeerida?

„Pikemas vaates on plaanis uuendada Põltsamaa linna soojusetootmist. Kuid kuna tegemist on E-Piimaga ühise katlaga, siis sõltub see ka selle ettevõtte edasistest plaanidest ja tegevustest. Loodame, et lähitulevikus tekib selles osas rohkem selgust.”

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus