Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti ettepanekul saavad uued linnaosavanemad ka kahest Jõgevamaal tuntud mehest. Lasnamäe linnaosa vanemana asub tööle Põltsamaa vallavolikogu esimees Andres Vään ja Põhja-Tallinna linnaosa vanemana õigusajaloolane Peeter Järvelaid, kes on Jõgeva valla aukodanik ning olnud sagedaseks esinejaks siinsetel ajaloo- ja kultuuriteemalistel sündmustel.
Andres Vään märkis, et ettepanek asuda tööle Lasnamäe linnaosa vanemana tuli talle ootamatult. „Töökeskkond tundus stabiilne, meelde on jäänud Tallinna trammiliikluse 125. ja 130. aastapäeva pidulik tähistamine ning palju muudki. Kui aga mind arvatakse võimeliseks juhtima linnaosa, siis tuleb seda respekteerida ja pakkumine vastu võtta. Trammiliikluse juhtimine on olnud ka piisavalt keerukas ja küllap annab kogemusi ka uueks ametiks,” ütles Vään.
Kuvandi muutmine Lasnamäel
Põltsamaal juhib Andres Vään esimehena vallavolikogu ja Põltsamaa Ettevõtjate Liitu. Ta on ka Keskerakonna Jõgevamaa piirkonna esimees ja hiljuti pälvis Vään Tallinna linna teenetemärgi.
Lasnamäe linnaosa pindalaks on 27,41 km2 ja 2017. aasta andmetel elab seal 115 038 elanikku.
„Minu esimesed töönädalad kuluvad tutvumiseks Lasnamäe asutuste ja ettevõtetega ning traditsioonide ja suuremate sündmustega kurssi viimiseks. Linnaosavanem peab kõigega kursis olema ja suunama,” märkis Vään.
Aastakümnetega on Lasnamäest tekkinud kuvand kui linnaosast, mille elanikkonnast moodustavad suure osa mitte-eestlased ja piirkonnas valitsevad suuresti ka nende tavad ja elulaad. „Pika aja vältel tekkinud mainet on kiiresti raske muuta. Inimene, kes kunagi Lasnamäel käinud ja siia taas tulnud, märkab aga usutavasti keskkonna uuenemist. Renoveeritud on elamuid, rajatud kaubanduskeskusi, ehitatud Tondiraba jäähall, mis Eestis ainulaadne. Jäämeistriks on seal Põltsamaal tuntuks saanud jalgrattur Mallor Türna. Mõistagi tuleb uute tulemuste saavutamiseks veel palju pingutada,” ütles Vään. Tema sõnul on Lasnamäele iseloomulik ka majade suur kontsentreeritus. Palju lasnamäelasi töötab teistes paikades, millest tingitud ka magalarajooni maine.
„Arvestades asukohta, satub Lasnamäele ka sageli inimesi, kel sinna küll asja pole, kuid kes Tallinnas ühest paigast teise suunduvad. Paljudele seostub Lasnamäega ka Lasnamäe kanal ehk Laagna tee. Üsna Lasnamäe lähedusse jääb Kumu.”
Riigikeele õpetamisest Lasnamäe elanikele, kes seda veel kuigi hästi ei oska, arvas Vään nii: „Mulle meeldib tänase Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti suhtumine, et eesti keele õppimisel on tugev mõju, kui seda propageerivad inimesed, kes ise pärinevad teisest keelekeskkonnast.”
Põhja-Tallinna erilisus
Põhja-Tallinna linnaosa (pindala 17,3 km2, elanikke 59 080) vanemana tööd alustavat õigusteadlast ja õppejõudu Peeter Järvelaidi teatakse Jõgevamaal ennekõike kui Jaan Poska mälestuse jäädvustajat ja tutvustajat. Selle eest pälvis ta ka Jõgeva valla aukodaniku nimetuse.
„Jaan Poskalt võiks õppida palju, aga kindlasti arusaamist, et elada tuleb positiivselt, tehes täna seda mis võimalik. Hiljem võib selguda, et mingiteks asjadeks oligi just see õige aeg, mida enam ei pruugi olla. Samuti julgust otsuseid teha,” sõnas Järvelaid.
Rääkides oma motivatsioonist uues ametis, märkis Järvelaid, et tema unistus on riigi pealinna arendada suunas, kus saaksime tulevikus öelda – Tallinn on tark linn. „Kusjuures jättes Tartule endiselt õiguse nimetada end ülikoolilinnaks.”
Järvelaid toonitab, et Põhja-Tallinna ajalugu sai suuresti alguse Kalamajast. „Just Kalamaja on tekitanud viimasel ajal väga toreda kuvandi, mis on juba laiem kui vaid üks Tallinna linnaosa. See on üks Tallinna visiitkaarte ka rahvusvaheliselt. Mul on tihedad sidemed linna ajaloo uurijate Jaak Juske ja Jüri Kuuskemaaga ning soov Põhja-Tallinna kultuurilugu veel enam kaasa tõmmata selle piirkonna identiteedi loomisel.”
Tema sõnul on oluline seegi, et rahvuslik ja kultuuriline kirevus oleks võimalik suunata kohapeal positiivsele ja ühendavale, aga mitte vastasseisule.
„Lennart Meri ütles kunagi, et rahvas, kes elab mere kaldal, ei saa olla väike, sest tema näeb pidevalt silmapiiri ja kutset maailma. Merele avanemine ja võimalus mere ääres jalutada ning mereõhku hingata on merest kaugetele rahvastele vahel juba ise nii suur atraktsioon, et nad jooksevad kohe merd vaatama, jättes isegi Tallinna vanalinna vaatamise hilisemaks,” rääkis Järvelaid.
Ta on seda meelt, et Põhja-Tallinn mõjutab ka kogu Eesti arengut. „Kui lähtuda sellest, et ka veetilk võib uuristada kivisse augu, siis Põhja-Tallinn saab oma mõju kogu Eesti arengusse jätta. Aga ma kindlasti ei taha seda mõju üle hinnata. Põhja-Tallinnal on oma võimalus ja see on tänase Eesti suurima linna üks väga omapärane osa, mille areng on võimalik ka oma ruumis. Ootan seda väljakutset.”
JAAN LUKAS
