- Mööduv aasta pakkus hulganisti võimalusi tähistada nii rõõmsamaid kui ka kurvemaid tähtpäevi. Vaadates nendele tagasi, võiks ehk mõelda, mille üle rõõmustada, keda tänada ning samuti millest õppida.
Jaanuaris oli meil põhjust meenutada sajanditaguseid sündmusi. Seepärast peatus ka Jõgeval soomusrong nr. 7 „Wabadus“. Sõjamuuseumi ellukutsutud projekt oli mõeldud meenutamaks saja aasta möödumist vabadussõjast ja Jõgeval oli põhjust tähistada ühe selle sõja murdelahingu, Aidu lahingu, aastapäeva. Soomusrongi varustamises osalesid ka Sergei Jerjomin ja Eduard Onopa Jõgewa muuseumist. „Nemad on võrreldes meiega palju osavamad igasuguses käelises tegevuses ja tehniliste asjadega,“ ütles Sõjamuuseumi direktor Hellar Lille Jõgeva militaarajaloo entusiastide kohta, kelle tehtud on soomusrongi Maximi kuulipildujate koopiad.
Jaanuarikuises külmas Jõgeval oli soomusrongi vaadata ilmselt hoopis teistsuguse mõjuga kui hiljem paljudes teistes Eesti paigus, sajanditaguse elu väljakutsed tulid palju selgemini esile.
Kevadel tõi Torma kodupaigaühendus välja kaheksanda Torma Albumi, millest suurem osa oli pühendatud ajaloole. Oli lugemist nii kaugema kui ka lähiajaloo kohta. Aga kaugelt kõige põnevam osa sellest albumist on esimest korda trükisõnas avaldatud 2014. aastal Torma kiriku torni renoveerimise ajal tornimunast leitud silindris peidus olnud dokumendid. Silindri sisu oli sinna jäetud 1911. aastal. Selles oli tollase Torma ja Lohusuu koguduse õpetaja Andreas Laasi läkitus järeltulevatele põlvedele, ümbrik pastor Johann Georg Eiseni kirjadega, dateeritud kuupäevaga 29. juuni 1766, ümbrik teadetega Torma kihelkonna kohta pastor Assmuthilt 18. juunist 1827, neli ajalehenumbrit 1911. aasta augustist ja mõned sama aasta laululehed. Seal leidus ka dr. Bertrami (Georg Julius von Schultzi) kirjatöö Wagien (Vaiamaa) ning tema Torma-Lohusuu kihelkonna arheoloogiline kaart aastast 1866.
Mais tähistas oma 700. esmamainimise aastapäeva Laiuse kihelkond. Tähtpäeval viibinud ERM-i näituste juht ning Villem Reimani Kolleegiumi juhatuse liige Kristjan Raba ütles, et peab väga oluliseks vanade ajalooliste kihelkonnakeskuste head käekäiku. „Rõõmustan, et siin on korras kirik, pastoraat ning väike ajaloonäitus. Ajaloolasena pean siinset kirikulugu väga tugevaks,“ ütles Kristjan Raba. „Seos Villem Reimani ja Johan Kõpu vahel on ilmselge, lisaks kirikuõpetaja ametile oli mõlemad rahvusliku ajaloo tundjad ja kirjutajad. Väga oluline on kohalike omavalitsuste tähelepanu hoida ajaloo küljes. Sellised üritused annavad kohaliku omavalitsuse tegelastele motivatsiooni kasvõi kohustusliku kõne kirjutamiseks hetkeks süveneda ja mõelda,“ lisas ta.
Jaaniajal oli Jõgevamaal põhjust vaadata tagasi 150 aasta taha. Laulupidu „Minu arm“ ette valmistades läbis 23.–25. juunini laulupeotuli Jõgevamaad. Tule peatuspaikadeks olid valitud Eesti laulu- ja tantsupeotraditsiooniga seotud kohad – kirikud, vanad rahvamajad ja kultuuritegelastega seotud paigad.
Juulis avati endises Tiheda koolimajas Peipsimaa muuseum, mis tutvustab Peipsimaa eluolu, keskendudes just vanausuliste kultuurile, olustikule ja Tiheda külast pärit ikoonimaalijale Pimen Sofronovile.
Tähtpäevaderohket augustit alustas maakonnaleht Vooremaa, tähistades 11. augustil 70 aastat esimese lehenumbri ilmumisest. Pidasime pidu ning tegime kena kopsaka lehenumbri.
Ka Torma kogudusel sai 700 aastat koguduse esmamainimisest. Õieti on küll tegemist sama dokumendiga, milles Laiuse kogudustki mainitakse – 1319. aastal Paavsti maksukoguja Jacob de Rota aruanne. Tähtpäeval jutlustanud Torma kunagine koguduseõpetaja Jaan Nuga ütles Torma kohta: „See minevik ja ajalugu, mis ulatub nii kaugele tagasi, on ju teisteski maakogudustes samamoodi – tõe proov, mis jääb püsima. Ta on siin jäänud ja Jumala abiga kestab edasigi. Ega see kirik ole kusagil niisugune, et ongi valmis nüüd. Selleks, et kirik püsiks on tarvis kogu aeg midagi teha. Igal ajal peab olema neid, kes midagi ette võtavad. Seda vana olemist on siin ikka tunda ja samas elu käib, inimesed toimetavad. Torma on praegugi niisugune elava vaimuga koht.“
EELK Palamuse Püha Bartholomeuse tähtpäev augustis polnud küll nii ümmargune, aga selle eest kopsakam. Lähemalt ja kaugemalt külaliste seltsis tähistati esmamainimise 785. aastapäeva.
Septembris peeti naabermaakonnas Lääne-Virumaal, Porkunis ajalookonverentsi, millel osaliselt ka Jõgevamaa sündmusi puudutati. 75 aastat tagasi läksid 1944. aasta kaitselahingud mõned päevad enne Porkuni sündmusi üle tänase Jõgevamaa. Vastupanu Laskurkorpusele osutati nii Mustvees, Tormas kui ka Jõgeval.
Kõige masendavamaks siinkandis osutus neist ilmselt 19. ja 20. septembril peetud Avinurme lahing, milles sattusid vastamisi erinevates mundrites sõdinud eestlased.
Oktoobris oli meie maakonnas taas sajas sünnipäevapidu. Seekord tähistas tegutsemissajandit Jõgeva majandusühistu. Jõgeva Majanduse Ühisuse moodustamise mõtte algatajaks oli Jõgeva vallasekretär Oskar Sarnet, kes koostas ka põhikirja, mis 27. oktoobril 1919 registreeriti. Avamiskoosolekul võeti vastu ka 44 esimest ühisuse liiget. Praegu on majandusühistul 14 väikepoodi, neli Konsumit, kaks ehituskauplust, üks tööstuskaupade osakond, restoran, Konsumi köök ja Konsumi pagar. Töötajaid on 200–210 ja ühistu liikmeid üle 4000. Sada aastat on muutnud ettevõtet tundmatuseni.
Nii nagu muutis lõppev aasta meid kõiki.
ANDRA KIRNA
