|
Tänavu möödub sada aastat Oskar Lutsu “Kevade” esimese osa esmatrüki ilmumisest. Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis avati möödunud reedel sellele sündmusele pühendatud näitus ““Kevade” teatrilavadel”, mida on plaanis näidata veel mitmes Eestimaa paigas, aga ka Lätis ja Soomes. |
Selleks, et kokku saada materjal professionaalsetes teatrites välja toodud “Kevade” lavastuste kohta, tegid Palamuse muuseumi töötajad eesotsas arendus- ja projektijuhi Janek Varblasega umbkaudu kahe aasta jooksul ära suure töö. Selle tulemused on koondatud neljale suurele pannoole, millelt võib iga lavastuse kohta leida väikese iseloomustuse ning andmed lavastaja ja osatäitjate kohta. Sõnalist infot illustreerivad fotod ning kava- ja müürilehtede näidised.
Tekstid pannoodel on kolmes keeles, ent mitte eesti, inglise ja vene keeles, nagu võiks arvata, vaid eesti, läti ja soome keeles. Põhjuseks on asjaolu, et peale Eesti on “Kevadet” mängitud Soomes ja Lätis ning ka näitus on plaanis põhja- ja lõunanaabritele näha viia.
Teksti- ja pildiinfole on oluliseks ja põnevaks täienduseks audio- ja videomaterjal, mida saab kuulata neljast paarist kõrvaklappidest ja vaadata näitusesaalis olevast telekast. Viimases jooksevad intervjuud “Kevade” lavastustes mänginud näitlejatega. Intervjuude salvestamine oli päris mahukas osa näituse ettevalmistustööst. Üles otsiti näiteks ka Turu Linnateatri 1958. aasta lavastuse veel elus olevad osalised ning Riia Noorsooteatri näitlejad, kes tegid kaasa seal 1980. aastal esietendunud “Kevades”. Läti näitlejatega aitas Palamuse muuseumi rahval kontakti leida kauaaegne koostööpartner, Kubala koolmuuseumi juhataja Ivars Abajs, kes leidis aega tulla ka näituse avamisele.
“Riia Noorsooteatri näitlejad mäletasid seda lavastust hästi ja kinnitasid, et see oli nende jaoks oluline,” ütles Ivars Abajs. “Näiteks oli nende jaoks omaette elamuseks see, et nad said nõukogude ajal laval avalikult jõululaule laulda.”
Riias 350 korda
Kui Lutsu spetsiaalselt teatri tarvis kirjutatud tekstid leidsid ruttu tee lavale, siis “Kevade” tegelased hakkasid lavaelu elama alles 24 aastat pärast teose esmatrükki. Esimene katsetus tehti Viljandi Ugalas: sealne 1936. aasta lavastus kandis pealkirja “Tootsi lood” ning seda mängiti vaid kaks korda. Sellest märksa tuntum on aga Draamateatri 1937. aasta lavastus, mille aluseks oli Andres Särevi dramatiseering. Sestpeale on “Kevadet” ikka ja jälle, kord pikemate, kord lühemate pauside järel erinevate dramatiseeringute ja lavastuslike rõhuasetuste “kastmes” teatripublikule serveeritud. Ühtekokku on “Kevadet” kutselistes teatrites lavale toodud 17 korral. Viimati mängiti seda Vanemuises suurepärase tantsulavastusena, mis esietendus 2009. aastal.
“Meie muuseumi püsiekspositsioonis on “Kevade” mängimise kohta teatrilavadel üsna vähe infot ning seegi on esitatud 1987. aasta seisuga,” ütles näituse põhikoostaja Janek Varblas. “See asjaolu ajendaski meid käesolevat näitust koostama. Nüüd teame “Kevade” tegelaste lavaelust tunduvalt rohkem.”
Janek Varblase sõnul võib 350 mängukorraga lugeda kõige edukamaks Riia Noorsooteatri “Kevadet”, mis toodi lavale Mikk Mikiveri käe all. Ka Draamateatri 1954. aasta lavastust (lavastajad Kaljo Kiisk ja Kulno Süvalep) mängiti päris palju — 293 korda.
Pikka eluiga on loota ka “Kevade” lavastustele pühendatud näitusel, mida tänu nutikale tehnilisele lahendusele on väga lihtne üles panna, maha võtta ja ühest kohast teise transportida. PVC-kilest pannood, millele on trükitud teksti- ja pildiinfo, ning kokkupandavad metallraamid, millele pannood kinnitatakse, mahuvad kuude ratastel kohvrisse.
“Samasugust tehnilist lahendust kasutati Eesti Panga koostatud rändnäituse “Eesti raha margast euroni” puhul,” ütles kihelkonnakoolimuuseumi direktor Arne Tegelmann. “Kui näitus 2007. aastal meie majas oli, nägime ära selle lahenduse voorused ning otsustasime sama varianti kasutada. Raamid laenasimegi Eesti Panga muuseumilt.”
<p style=”MARGIN: 0cm 0cm 0pt” align=”justify”>Kandideerib MuuseumirotileRändnäitus on plaanis viia Eesti teatritesse, kus “Kevadet” mängitud, samuti Soome ja Lätti.
“Oleksime seda näitust meeleldi ka oma majas näidanud, ent meil pole selleks piisava suurusega ruumi,” kahetses Oskar Lutsu majamuuseumi kuraator Liivi Rosenvald. “Loodame, et saame siis vähemasti kasutada näituse juurde kuuluvat videomaterjali. Eriti tore oleks neid intervjuusid näidata novembrikuus: just 5. novembril möödub sada aastat sellest päevast, mil Postimehe raamatupoe aknale pandi välja “Kevade” esmatrüki eksemplar.”
Näituse avamisel käis teinegi tartlane, Ardo Ran Varres, kes kujundas muusikaliselt 2005. aastal Priit Pedajase poolt Eesti Draamateatris välja toodud “Kevade” lavastuse ning lõi muusika Ruslan Stepanovi 2009. aasta tantsulavastusele Vanemuises. Varresele endale on südamelähedasem viimane.
“Sõnalavastust muusikaliselt kujundades on mängumaa ahtake, tantsulavastusele muusikat luues võisin aga oma fantaasiale täieliku voli anda,” ütles Ardo Ran Varres. “Ning lavastaja Ruslan Stepanoviga tekkis meil täielik sünergia. Ei juhtu just tihti, et üht tervikut luues kõik tükid nii hästi omavahel kokku hakkavad. Vanemuise balletitrupi rahvuslik ja rassiline mitmekesisus lisas aga lavastusele kaasaegse nüansi.”
Näituse avamisel viibisid ka kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Marju Reismaa, Adamson-Ericu muuseumi (see on üks Eesti Kunstimuuseumi filiaale) juhataja Ülle Kruus ja Ivo Kõvamees firmast Avision. Kaks viimast kuuluvad Muuseumiroti konkursi žüriisse. Palamuse muuseum on nimelt esitanud “Kevade” lavastuste teemalise näituse üheks Muuseumiroti auhinna kandidaadiks.
“Täna avatav näitus tõestab, et ka väikeses maakonnamuuseumis võivad sündida suured mõtted ja innovaatilised lahendused,” ütles Ülle Kruus.
Näitus ““Kevade” teatrilavadel”
i
Näitusele on koondatud info 17 “Kevade” lavastuse kohta, mis on esietendunud kutselistes teatrites aastatel 1936-2009
i
Peale Eesti teatrite on “Kevadet” mängitud Turu Linnateatris ja Riia Noorsooteatris
Näitusel saab kuulata nelja lavastuse helilindistust ning vaadata intervjuusid “Kevade” lavastustes mänginud näitlejatega
Noored näitusekülastajad saavad täita teadmiste kontrolli lehe ja osaleda auhindade loosimisel.
Väljapaneku kujundas Reklaamikompanii, trükitöö tegi OÜ Suunainfo
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Palamuse vallavalitsus
Näitus jääb Palamuse kihelkonnakoolimuuseumis avatuks 8. novembrini.
RIINA MÄGI