Laupäeval toimunud Võtikvere raamatuküla peol tunnustati Elise Rosalie Auna nimelise kirjanduspreemiaga romaani „Serafima ja Bogdan” autorit Vahur Afanasjevit. Luulestipendiumi pälvis Airis Erme. Raamatuküla patrooniks kuulutati antropoloog, muinasjutuvestja ja muusik Polina Tšerkassova. Raamatupidu juhtisid selle loomise algataja ja eestvedaja, kirjanik ning filmilooja Imbi Paju ning ajakirjanik Rein Sikk.
Imbi Paju nimetas Võtikvere raamatuküla pidu Eesti vanimaks kirjandusfestivaliks, mis tänavu toimus üheksateistkümnendat korda. Neljandat korda anti sel sündmusel välja 1880. aastate lõpul Võtikveres elanud luuletaja Elise Rosalie Auna (1863-1932) nimelist kirjanduspreemiat. Tänavu pälvis selle kirjanik Vahur Afanasjev Peipsiveere vanausuliste elu käsitleva romaani „Serafima ja Bogdan” eest.
Imbi Paju ütles preemia üleandmisel, et romaan kirjeldab inimlikult ja humoorikalt vanausuliste hirmu nõukogude võimu kui ebajumala ees. „Tugevad keelekujundid avavad kultuurimaastikku ja vanausuliste elufilosoofiat, kust saadakse tuge elamiseks. Teos suunab pilgu rikka traditsioonipärandiga vanausuliste elule ja rikastab meie kultuuriteadvust.”
Inimlikult ja humoorikalt vanausulistest
„Lähen tavaliselt kohtumisele avatud meelega ja lasen kohtumisel ennast ise kujundada. Olin valmis lugejatega näost näkku suhtlema ja saingi seda teha, mis väga meeldis,” ütles Vooremaale Vahur Afanasjev, kes oma romaani ise raamatuküla peol esitles.
Kirjaniku sõnul on „Serafima ja Bogdan” talle nii mitu preemiat toonud, et ta ei osanud oodata, et veel lisa tuleb. „Sestap tuli tunnustus täieliku üllatusena. Väga hea meel on! Võtikvere tunnustus annab mulle kindlust, et raamat on tõesti õnnestunud. Romaanivõistluse, kultuurkapitali, Virumaa ja Võtikvere kirjandusauhinna žüriis on erinevad inimesed, isegi erinevad seltskonnad,” lausus Afanasjev.
„Võtikvere raamatuküla pidu on mõnus kohalike inimeste korraldatud sündmus, kus publik on vastuvõtlik ja heatahtlik. Nagu näha, tulevad kirjanikud üle Eesti ja kaugemaltki seetõttu hea meelega kohale,” lisas kirjanik.
Küsimusele vanausuliste temaatika võimaliku jätkamise kohta vastas Afanasjev:
„Elan vähemalt suvel Peipsi ääres, see on mulle oluline piirkond, siin on mulle tähtsad inimesed. Kunagi kirjutan nendest kindlasti veel, tõenäoliselt mõnes muus võtmes. Aga mulle meeldib teemasid vahetada, seepärast tuleb järgmine raamat hoopis muust.”
„Vahur Afanasjev oli raamatukülas koos abikaasa ja lapsega. Kindlasti oli ta oodatuim persoon. Tundis siin end väga koduselt, suhtles kolleegidega,” märkis Imbi Paju
Jõgevamaa ilukirjanduse loojatest oli seekordsel Võtikvere raamatupeol ainsana oma loomingut pakkumas luule- ja proosakirjutaja Heldur Lääne. Tema abikaasa Reet Alev kuulas tähelepanelikult Vahur Afanasjevi juttu.
„Romaanil „Serafima ja Bogdan” on mitu külge, üks tegelaskujude elukäik, alates sõja lõpust tänapäevani, teine külg vanausuliste kombed ja tavad, etnograafia pool. Autor naljatas, et teemad ja peatükid olid ajateljel olemas, aga näiteks kassipoegade uputamine oli nii hirmus, et ta ei tahtnud kuidagi selleni jõuda ja aina kirjutas juurde. Seepärast tuli raamat nii paks,” ütles Alev.
Tema sõnul jäi Võtikveres hästi meelde ka Afanasjevi jutt selle raamatu lugejaskonnast. „Kes seda aega mäletavad, ei loe eesti keeles. Noored vanausuliste järeltulijad, kes seda praegu lugeda võiksid, ei tee seda. Seega loevad enamasti eestlased, keda romaanis alati kõige paremast küljest pole näidatud. Samas lugejad kiidavad raamatut.”
Autogrammiga raamatu „Serafima ja Bogdan” ostis ka Mustvee vallavanem Jüri Morozov. „Raamat on piisavalt mahukas ja hea lugemisvara just talveõhtutel,” kinnitas ta, lisades, et Võtikvere küla on siinsete inimeste nägu.
Esmakordne luule eristipendium
Varem on luuletaja Elise Rosalie Auna nimelise preemia Võtikvere raamatuküla peol pälvinud kirjandusteadlane Leena Kurvet- Käosaar, luuletaja ja tõlkija Ly Seppel-Ehin ning kirjanik Eeva Park. Preemiaga kaasnes kunstnik Lilli-Krõõt Repnau graafiline taies.
Võtikvere raamatuküla ja digitaalse trükikeskkonna ettevõte Dipri andsid tänavu esimest korda välja luule eristipendiumi, mille sai luuletaja Airis Erme.
„Stipendium sisaldab luulekogu kujundamist, küljendamist ja turundamist ning tasuta eksemplare autorile,” ütles Imbi Paju.
Laidi Zalekešina ja Anu Ots Mustvee raamatukogust olid Võtikvere raamatuküla peol kohal Mustvee linna 80. aastapäevale pühendatud raamatuga „Mustvee linna aja lugu pildis”.
Raamatuküla peol tõsteti eriliselt esile ka värske PEN-klubi auliikme Heli Susi (88) tööd sõnavabaduse ja inimõiguste nimel. Ühiskonnategelase Jüri Estami sõnul on kogu Suside perekond andnud maailma õiglasemaks muutmisse erakordse panuse.
Tõlkija, saksa keele õpetaja ja raamatute toimetaja Heli Susi ja tema isa Arnold Susi (1896-1968) pakkusid 1970. aastatel kirjanik Aleksandr Solženitsõnile raamatu „Gulagi arhipelaag“ kirjutamise ajal varjupaika ja vaimset tuge.
„Advokaat ja Otto Tiefi valitsuse haridusminister Arnold Susi kohtus vangistuses Ljubljankal inimõiguslasest Solženitsõniga ja korraldas n-ö vangla ööülikooli, kus ta tegi tulevasele suurele kirjanikule ja Nobeli laureaadile õigusriigi küsimused selgeks. Oleks õigustatud, kui Eesti kultuur sellise väeka perekonna tööd teadvustaks ja sellest rohkem räägiks,” ütles ajakirjanik Jüri Estam.
„Võtikvere raamatuküla festivali viiakse läbi kultuuritalgute korras ja selle eesmärk on innustada inimesi raamatuid lugema, nende üle arutlema ja hoidma Võtikvere kultuurimaastikku elujõulisena,” ütles Imbi Paju.
JAAN LUKAS
