Eile kogunesid Jõgeva kultuurikeskusse ettevõtjad, omavalitsusjuhid, kultuuri- ja sporditöötajad ning kultuuriedendajad, kes kõik soovisid osa saada aktiivsest hommikupoolikust. Päeva olulisemad ettekanded tegid Allar Jõks ja Tunne Kelam.
Muutuvas maailmas on ühiskonda lõhestavaid teemasid palju, nendest üks põletavamaid on rahva püsimajäämine ning oma kultuuri säilitamine. Mööda ei saa vaadata demokraatiast ja selle olulisusest nii riigi kui ka rahva tasandil.
1996. aasta pressisõber Tunne Kelam keskendus oma ettekandes demokraatia olemusele ja rahva arusaamale riigi vastutusest. Üks peamisi mõtteid puudutas demokraatiat, mis on Kelami sõnul jagatud vastutus ning seotud suure julgusega. Küsimusele, kas riiki võib näha teenindusettevõttena, vastas Kelam oma ettekandes, et riik tugineb kodanikele.
2002 ja 2010. aasta pressisõber Allar Jõks pööras oma erksas ning ühiskonna- ja meediakriitilises ettekandes tähelepanu demokraatia kvaliteedile. Omamoodi kriitiline oli Jõks seaduseloome ja selle vajalikkuse aadressil, leides, et väga paljud tänased seadused võiksid enne jõustumist läbida filtri, kus need saavad hinnangu, kas neist võiks kasu olla või mitte. Jõks viitas hiljuti avaldatud uuringu tulemustele, mille järgi on väga paljud Eesti lapsed ülekaalulised. „Mis on kõige parem reageering selle? Muudame seadust! Paneme magusale maksu juurde! Korraldame, käsime…,“ oli Jõks kriitiline, tuletades meelde, et alles hiljaaegu oli magusamaksu kehtestamine päevakorral ning kukkus läbi. Kas peaks tervislikult elama ja sööma sellepärast, et seadus käsib ja valesti toituja saab trahvi, või on kõige olulisem ikkagi oma tervist hoida?
Hommikusöögi lõpetas vestlusring, kus osalesid Pyeongchangis hea tulemuse teinud kiiruisutaja Marten Liiv, treener Väino Treiman, Eesti Uisuliidu juhatuse liige Aivar Kokk ja Vooremaa peatoimetaja Tiit Lääne.
Lisaks kahe tubli kiiruisutaja treenimisele on Väino Treimani teene kahtlemata ka kiiruisutamise taaselustamise. Sest just aastal 2005 kutsus ta ellu Eesti meistrivõistlused kiiruisutamises. Nüüd korraldab Treiman igal aastal kiiruisuvõistlust „Kuldne 1500“, kus rajale on oodatud nii noored uisutajad kui ka veteransportlased. Tagasihoidlik Treiman jäi oma tööst rääkides pigem napisõnaliseks, nimetades saavutatut jumala tahteks ja õnneks. „Elus peab olema õnne, minu õnn on see, et olen leidnud oma pärlid,“ kiitis treener Saskiat ja Martenit. „Kõige suurem tunnustus oli see, kui pärast Saskia tulemust hakkasid õnnitlused tulema. Siis jõudis pärale, mida me oleme teinud,“ avaldas Treiman rõõmu. Temalt sai Aivar Kokk tänutäheks toetuse eest Pyeongchangist toodud maskoti.
2006. aastal kiiruisutamisega alustanud Marten Liiv näeb end ka järgmise nelja aasta pärast olümpiamängudel ning ettevalmistused juba käivad. Tasub meenutada, et Pyeongchangis tegi Liiv hea tulemuse: tema ja esimese koha saavutanu vahele jäi vaid 1,8 sekundit. „1000 meetrit õnnestus väga hästi ja jäin ise rahule. Ilmselt oli ka minu päev, sain nii palju motivatsiooni ja tahtmist juurde, et järgmisteks mängudeks valmistuda,“ rääkis sportlane. Oma suurimaks tugevuseks peab Liiv järjekindlust. „See olümpia oli minu jaoks kindlasti väga õpetlik. Võib-olla oligi hea, et 1500 meetrit oli enne minu põhiala, et ma sain kogeda ebaõnne, sest 1500 mul ebaõnnestus. Nii suutsin end kokku võtta 1000 meetriks ja pigistada endast maksimum,“ avaldas Liiv arvamust. Väino Treiman lisas omalt poolt, et meie sportlaste õnn seisnes selleski, et enne olümpiat kiiruisutajatest eriti palju ei loodetud. „Nähes, kui enesekindlalt Saskia ringi kõndis, ja teades, et alati keegi üllatab, siis ma tabasin end mõttelt, et mis siis, kui need on minu omad, kes seekord üllatavad,“ tunnistas treener.
KERTTU-KADI VANAMB
