Järgmisel reedel 9. septembril Jõgeva kultuurikeskuses peetaval III Vooremaa konverentsil vaagitakse, kas haldus- ja riigireform vastab ootustele ja põhiseadusele. Teema käsitlemisele lisavad vürtsi vastandlikel seisukohtadel olevad tippjuristid, vandeadvokaadid Paul Varul ja Jüri Raidla.
Vandeadvokaat ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor Paul Varul esineb Vooremaa konverentsil ettekandega “Kas haldusreformi seadus on põhiseadusega kooskõlas?”. “Oleme oma advokaadibüroos koostatud analüüsis haldusreformi seaduse kohta jõudnud järeldusele, et on mitmeid vastuolusid põhiseadusega ning esitasime 31. augustil 20 valla ja linna nimel taotluse riigikohtule haldusreformi seaduse teatud osade tühistamiseks. Seetõttu pakub see teema mulle huvi ning kasulik oleks Vooremaa konverentsil valdade ja linnade esindajatega haldusreformi teemadel mõtteid vahetada,” ütles Paul Varul.
Ootab konkreetseid ettepanekuid
Varul märkis, et on küsimusi, millele saab konverentsil konkreetselt vastata ja palju teemasid, kus oleks hea mõtteid vahetada. “Ootan konverentsilt konstruktiivseid mõtteid ja ettepanekuid,” lisas ta
Konverentsil ütleb oma mõtted välja ka vandeadvokaat ja endine justiitsminister Jüri Raidla, kes esindab valitsust haldusreformi põhiseaduslikkuse vaidlustes. “Olen riigireformi, sealhulgas haldusreformi teemal avalikkusega mõtteid vahetanud peaaegu seitse aastat, esimese ettekande tegin 25. novembril 2009. Sestap ei ole minu osalemises Vooremaa konverentsil midagi iseäralikku. Osalema motiveeris mind konverentsi programm, mis on sisult huvitav ja intrigeeriv, samuti konverentsil osalejad, kes on kahtlemata tunnustatud arvamusliidrid ning seetõttu ka väljakutseid pakkuvad diskussioonipartnerid.
Haldusreformi põhiseaduslikkuse temaatika midagi sellist, mis enesestmõistetavalt pakub üldsusele huvi. Seetõttu on asjakohane, kui erinevatel seisukohtadel olevad inimesed selgitavad oma vaateid seoses haldusreformi põhiseaduslikkusega. Seda enam, et sellised diskussioonid teenivad ka reformist puudutatud inimeste igakülgse informeerimise eesmärki,” ütles Raidla.
Pakub ainet kaasamõtlemiseks
“Loodame, et riigi-ja haldusreformi blokis, kus karismaatilisemad osalejad on õigusvaldkonna korüfeed Varul ja Raidla, tekib positiivses mõttes äge diskussioon, mis pakub intellektuaalset pinget kaasa mõtlemiseks, küsimiseks ja ka oma arvamuse avaldamiseks,” ütles Vooremaa konverentsi peakorraldaja riigikogu liige Aivar Kokk, kes ka haldusreformi teemalist debatti modereerib.
Debatis osalev Avinurme vallavanem Aivar Saarela märkis, et on aegu tagasi olnud haldusreformi suhtes skeptiline. “Olin arvamusel, et väiksusest tulenevad probleemid on võimalik lahendada naabervaldade omavahelises koostöös kui säilivad kogukondadepõhised omavalitsused. Reaalne elu on näidanud, et sellest ei tule midagi välja, igaüks arvab ise kõige paremini hakkama saavat.
Viimastel aastatel on minu skeptilised seisukohad ühinemise vajalikkusest muutununud. Minu seisukohad pole nii äärmuslikud, et need nüüd suurt poleemikat tekitaksid, aga eks kohapeal selgub,” lisas Saarela.
“Loodan, et ettekanded, erinevad seisukohad ja nende ümber toimuvad arutelud viivad nii mõnegi haldusreformi keerulise momendi lahendamisele lähemale. Mida rohkem asjalikke mõtteid, seda paremaid lahendusi on loota,” ütles Saarela.
Rohkem tähelepanu inimestele
Konverentsil arutletakse kultuuri, spordi ja külaliikumise tulevikku üle pärast haldusreformi. Ettekanded tulevad maavanem Viktor Svjatõševilt ja Jõgevamaa Kodukandi ühenduse juhatuse liikmelt Liia Lustilt. Maavanem Viktor Svjatõšev märkis, et valmistudes ettekandeks konsulteeris ta nende valdkondade asjatundjatega. “Vooremaa konverentsi arutelud annavad mõtteid, milline saab olema Jõgevamaa tulevik, mismoodi korraldatakse inimeste igapäevaelu, avaliku teenuse kättesaadavust erinevates paikades,” ütles ta.
Üks debatis osalejaid, spordiajakirjanik Tiit Lääne, lubas toetuda spordiajaloolistele kogemustele. “Kui inimesed ajalugu paremini tunneksid, teeksid nad kindlasti tulevikku prognoosides vähem vigu. Usun, et spordielu korraldamisel saab üht-teist kasulikku ajaloost abiks võtta.” Lääne sõnul peab uutes suurtes omavalitsustes sport leidma endale samasuguse koha nagu kultuur, haridus või mõni teine valdkond. “Jõgevamaa omavalitsused on seni olnud spordi toetamisel üpris tagasihoidlikud. Betooni on pandud raha küll üksjagu, kuid inimestesse on sootuks vähem investeeritud. Uued omavalitsused peaksid suutma seda olukorda muuta. Kui me ei suuda hoida palgal spordibaaside või spordikoolide treenereid, siis jääb omavalitsustesse rajatud spordibaaside kasutegur väikeseks,” ütles ta.
Arutelul räägib kaasa ka maakonna rahvakultuuri spetsialist Pille Tutt. “Minu näited tulevad nii Sadala kogukonnast kui naaberkogukondadest. Oleme haldusreformi teemadel arutlenud seltsi inimestega ja kogukonnaliikmetega, mõttevahetust on olnud nii poliitikutega kui ka kohalike juhtfiguuridega.” Tuti sõnul peaks konverentsil selgemaks saama kogukondade valmisolek haldusreformi rägastikus ‒ kuidas teha koostööd uute ühinenud naabritega ja kuidas haldusreform tugevdab kogukondi.
“III Vooremaa konverentsi võimalikke teemasid hakkasime korraldustoimkonnaga arutama varakevadel. Juunis selgus, et käsitleme haldus-ja riigireformi, selle mõju omavalitsustes inimeste tervisele ja silmaringile olulistele valdkondadele. Oleme püüdnud kõigile Vooremaa konverentsidele kutsuda erinevaid esinejaid. Arvamusliidrid Jõgevamaalt ja kaugemalt annavad meelsasti oma nõusoleku,” lisas Aivar Kokk.
Konverentsil osalemiseks on soovi avaldanud juba palju inimesi. Saalis ruumi veel jätkub, kuid korralduslikku külge silmas pidades on palve registreeruda aadressil konverents@vooremaa.ee hiljemalt tuleva nädala teisipäevaks, 6.-ks septembriks.
JAAN LUKAS
