Viimased kolm kümnendit Vooremaa nime kandev Jõgeva maakonna ajaleht hakkas ilmuma augustis 1949. Seitsmekümnendale juubelile lähenev maakonnaleht seisab alanud aastal aga ilmselt oma eksistentsi kõige olulisemal aastanumbril, mil Eesti Vabariigi sünnist möödub 100 aastat. See eriline aasta seab ka meie toimetuse ette uued väljakutsed, suunamuutused ja valikud, et riigi sünnipäev meeldejäävaks aastaringiks muuta.
Ajaleht Vooremaa on oma lugejatega olnud alati üheskoos nii heas kui halvas. Aastakümnete jooksul on maakonnalehte andnud oma panuse paljud inimesed, kellest igaüks on jätnud maha jälje, kes suurema, kes väiksema. Tänastel tegijatel lasub vastutuskoorem teha lehte sellises võtmes, et aastate möödudes võidaks ka kohvilauas öelda: see oli Vooremaas Eesti sajandal juubeliaastal.
Sel puhul tahame lugejatele enam tutvustada ja väärtustada meie maakonnast pärit inimesi, kes teinud endale nime kodust kaugemal. Kõigilt neilt on meil õppida midagi kasulikku ning avardada sellega silmaringi. Hinnakem väärikalt inimesi meie keskel, kes panevad endast kõnelema kogu Eesti. Nagu seda on viimastel nädalatel teinud vabariigi parima tordi valmistanud Jõgevalt pärit Marju Lepik või vabariigi parimaks kaitseliitlaseks kuulutatud Põltsamaa mees Enno Ottis.
Muutunud piiridega maakonnas
Suure haldusreformi järgselt tahame hoida silma peal uuel algusel, mismoodi omavalitsused pärast liitmisi või ühinemisi eluga edasi lähevad. Kas elu ja teenuste kvaliteet ikka jääb igal pool samaks, läheb paremaks või hoopis tagasi? Sest reformil puudub ju mõte, kui inimesed seeläbi kaotavad. Mida ja kas võidavad kodanikud maavalitsuste kaotamisest ning kas segadust külvab hoopis poolel teel peatumine, kui maakonnad jäävad? Lõputu hulk küsimusi, millele on raske üheselt vastata ja millele on üldse keeruline vastust saada. Kuid maakonnaleht püüab seda ometi, sest need teemad puudutavad igaühte, kes kodanikuühiskonda jaatavalt elab.
Maakond haarab nüüd enda alla kolm suurt omavalitsust. Maakonnaleht tahab regulaarselt valdades toimuvast kirjutada, unustamata ka reformiga Tartumaa rüppe liikunud Tabivere ja Pala valda. On ju need endised omavalitsused Jõgevamaaga väga tihedalt kokku kasvanud. Samas püüame koduseks kirjutada endistes Avinurme ja Lohusuu valdades toimuvat. Nüüd Mustvee valla koosseisu kuuluvad omavalitsused on atraktiivsed nii oma loolt kui tegudelt ja loodetavasti rikastavad sealtkandi inimestest ja sündmustest ilmuvad lood oluliselt ka meie lehe nägu.
Meie külades ja maal toimuv, kogukondlik tegevus – need on samuti olulised teemad, millel tuleb toimetusel teravikku hoida. Kohalik elu, millega puutuvad inimesed päevast päeva kokku, kõnetab paljusid. Püüda nende eest seista, nende probleemide lahendamisele kaasa aidata, needki on ühe kaasaegse maakonnalehe soovid.
Jõgevamaa on alati olnud põllumajandusliku suunitlusega piirkond. See lõi kohalikke tootjaid ja ettevõtjaid kõige valusamalt ka läinud sajandi viimasel kümnendil. Tänasel päeval on põllumehed, nii suured firmad kui talunikud, tõstnud siinse põllumajandusliku tootmise taas parimate aegade tasemele. Samaväärselt on endast rääkima pannud teiste valdkondade ettevõtjad, kes pakuvad teenust, ehitavad või tegelevad tootmisega. Ettevõtlusega tegelevad inimesed väärivad kindlasti senisest rohkem leheruumi, tuua lugejateni nii nende edulugusid kui murekohti. On siis tegemist metsa- või ehitusfirmaga.
Väärt sündmuste fookuses hoidmine
Maakonna visiitkaardiks on ikka olnud suured kultuurisündmused, mis teeninud riiklikku tähelepanu ja tunnustust. Nende väärtsündmuste jätkuv kajastamine ning sädeinimeste tutvustamine leiavad kindlasti toimetuse poolehoiu ka tänavusel aastal.
Ja muidugi sport, kus Jõgevamaa võib juba praegu uhkelt raporteerida: kaksmeie maakonna sportlast – Saskia Alusalu ja Marten Liiv – võistlevad varsti algavatelPyeongchangi taliolümpiamängudel!See on uskumatu saavutus ühe väikese maakonna kohta. Veelgi uskumatum aga kogu Eesti riigi jaoks, sest pärast Ants Antsonit ei ole olümpial startinud ükski eesti kiiruisutaja. Arvati, et seda enam ei juhtugi, kuid Adavere mees Väino Treiman tõestas vastupidist.
Sellest uskumatust loost kirjutame jätkuvalt. Seda enam, et just meie ajaleht lükkas 2014. aasta Vooremaa konverentsil käima kampaania “Aitame Vooremaa sportlased taliolümpiale”.
Kuid on veel palju teisigi põletavaid teemasid, mida tahame kindlasti vabariigi juubeliaastal fookuses hoida. Lisaks laiale teemaderingile on meie eesmärgiks kujundada Vooremaa veelgi nägusamaks maakonnaleheks kõigi oma võimalustega, pidades kinni headest ajakirjandustavadest nii lehe kujunduses kui kirjatöödes. Et muutuda seeläbi lugejale vastuvõetavamaks ja korrektsemaks. Kõik see ei sünni küll üleöö, kuid iga päev õiget sammu käies tulevad muutused loomulikku rada mööda enesega kaasa. Lugejale sageli võib-olla isegi märkamatult.
On veel plaane, millega kergitada Vooremaa nähtavust maakonna erinevates piirkondades, kuid nendeni jõuame juba aasta edenedes. Nii soovib Vooremaa toimetus alanud juubeliaastal käia ajaga kaasas nii sisus kui vormis.
Tiit Lääne, Ajalehe Vooremaa peatoimetaja
