Voore noorteküla projekt veetakse uuesti käima

Saare vald algatas aastaid tagasi Voore noorteküla projekti, ent lahendamata maaküsimuse tõttu see seiskus. Nüüd on vald vajaliku maa riigilt ära ostnud ning täis tahtmist “hangunud” projekt uuesti liikuma lükata.


 Voore noorteküla otsustati omal ajal rajada selleks, et tuua piirkonda juurde ettevõtlikke noori inimesi. Asja mõte oli selles, et lastega peredele lubati tasuta elamukrunt, kui nad suudavad teatud kindla aja jooksul sinna maja püstitada. Küla asupaigaks valiti Voore paisjärve äärne umbes seitsme hektari suurune ala, mis oli paarkümmend aastat kasutamata seisnud ja nägi üpris kole välja. Voore noorteküla detailplaneering algatati 2006. aastal ja see kinnitati 2008. aastal. 2008. ja 2009. aasta jooksul ehitati noorteküla elamukruntide jaoks välja vee- ja kanalisatsioonitorustik, juurdepääsuteed ja puurkaev. Viimane annab sestpeale vett tegelikult kogu Voore asulale. Eesti Energia rajas noorteküla alale ka uue alajaama.

  1. aastal oli huvi noorteküla vastu päris suur: 32 krundi kohta esitati 42 avaldust. Aga paraku jäi küla rajamine toona soiku, sest selleks vajalik maa oli riigi omanduses ning vallal ei õnnestunud seda riigilt tasuta kätte saada. Tagatipuks muudeti seadusi nii, et riigimaad ei lubatud enam munitsipaalomandisse anda isegi valitsuse eriloal.

Möödunud aastal võttis Saare vald noorteküla teema uuesti üles ja lõpuks saavutati kokkulepe, et riik müüb maa vallale soodushinnaga.

“Ka 65 protsenti maa tegelikust hinnast oli meie väikese valla jaoks päris suur summa, aga me otsustasime selle siiski välja käia, sest projekti oli juba panustatud suurel hulgal valla eelmise juhtkonna tööd, samuti valla enda ning riigilt ja Keskkonnainvesteeringute Keskuselt saadud raha,” ütles Saare vallavanem Hannes Soosaar. “Polnud mõtet kõike seda tuulde lasta. Tänan kõiki volikogu liikmeid, kes noorteküla projekti jätkamise poolt hääletasid.”

Maa ostu-müügitehing sõlmiti möödunud aasta lõpus. Pool summast maksti kohe ära, teine pool makstakse tänavuse aasta lõpus.

Nelja aastaga

Kuus-seitse aastat, mille kestel projekt seisis, on muidugi pikk aeg. Paljud inimesed, kes omal ajal noortekülla maja ehitamisest huvitatud olid, on endale ammu teise elupaiga leidnud. Kümmekond peret on aga Voorele maja ehitamisest endiselt huvitatud.

“Kõigepealt asumegi läbi sõeluma algset seltskonda ja välja selgitama, kes neist endiselt noortekülla tulla soovib. Seejärel hakkame tegelema juba uute huvilistega,” ütles Hannes Soosaar.

Krundid, mida peredele pakutakse, on vahemikus 1200-4000 ruutmeetrit, enamiku suurus jääb aga 2000 ja 2500 ruutmeetri vahele. Külla elama asuda soovijatega sõlmib vald lepingu. Kui pere suudab nelja aastaga maja valmis ehitada ja sellele kasutusloa taotleda, annab vald neile krundi tasuta üle.

“Nime poolest on tegemist küll noortekülaga, aga tegelikult pole me sinna elama asuvatele inimestele vanusepiiranguid seadnud,” ütles Hannes Soosaar. “Nii optimistlik ma muidugi pole, et usuksin, et uskuda, et nelja aasta pärast seisab Voore paisjärve ääres püsti 32 uut maja, aga kui pooled krundid täis ehitatud saaksid, oleks see ka väga hea tulemus.”

Vallavanema sõnul on laste arv Voore põhikoolis viimastel aastatel vähenenud, ka lasteaias on lapsi vähemaks jäänud. Noorteküla aitaks täita nii tühje koolipinke kui ka lasteaiakohti, valla ettevõtjad saaksid aga juurde uusi töökäsi. Nii mõnigi uusasukas võib ise tööandjaks hakata: kes toob oma senise ettevõtte endaga kaasa, kes loob päris uue.

“Näiteks mahepõllundust, turismi ja IT-valdkonna teenuseid võib Voorel väga edukalt arendada,” sõnas Hannes Soosaar. “Praegu kaardistamegi vallas saada olevaid vabu töökohti ja ettevõtluseks sobivaid vabu hooneid, samuti vabu elamispindu. Kogutava info võtame kaasa 11. aprillil Tallinnas toimuvale messile “Maale elama”. Niisama tühja juttu pole sinna mõtet ajama minna. Minna on mõtet siis, kui on ka midagi konkreetset pakkuda.”

Julgeoleku küsimus

Loomulikult tutvustatakse messil ka noorteküla projekti. Sealsete ringikujuliselt paiknevate elamukruntide kiituseks on valla esindajatel nii mõndagi öelda. Lastega peredele peaks näiteks see, et kool asub paarisaja meetri ning lasteaed kolme-neljasaja meetri kaugusel, vägagi meeldima. Voore paisjärv jääb elamukruntidest vaid saja meetri kaugusele, paisjärvele on aga ühel kohalikul ettevõtjal plaanis rajada veesuusakeskus.

“Detailplaneering näeb ette noortekülla poolteisekorruseliste viilkatusega majade ehitamist ja materjalipiirangut pole kehtestatud. Nii et loodame, et elamute rajamisel saavad tööd nii meie oma valla kui ka naabervaldade palkmajaehitajad,” ütles Hannes Soosaar.

Tema sõnul on vallavalitsuses valmimas noortekülla maja rajajatega sõlmitava tüüplepingu uus versioon ning mais-juunis tahetakse jõuda esimeste lepingute sõlmimiseni. Praegu puhastatakse tulevase noorteküla ala seal viimaste aastate jooksul võimust võtnud võsast ja umbrohust. Valla teehoiukava näeb ka ette vedada noorteküla teele umbes poole ulatuses värsket kruusa. Siis pääseb kruntidele paremini ligi.

“Kellel noorteküla vastu huvi tekkis, saatku e-posti aadressile juta@saarevv.ee kiri. Vastame sellele kindlasti, kutsume krunte vaatama ja sobivat välja valima ning räägime läbi lepingu tingimused. Kel tõsine huvi on, peaks kiirustama, sest siis on krundivalikul rohkem võimalusi,” ütles Hannes Soosaar.

Tema sõnul on Eestis viimasel ajal väga palju kõneldud julgeolekupoliitikast, ent enamasti on siis teemaks sõjavägi ja relvad.

“Riigi julgeoleku tagamiseks ei piisa siiski sõjaväest ja relvadest, vaid oluline on ka see, et keskustest kaugemale jäävates piirkondades oleks piisavalt elanikke ning seal toimiks aktiivne majanduselu. Eesti riigi ametisse asuv uus valitsus võiks selle peale tõsiselt mõelda ning leida ka võimalusi, kuidas maapiirkonna ettevõtjaid maksusoodustusi pakkudes ja muul moel toetada. Ettevõtja annab tööd endale ja teistele, see aga on lõppkokkuvõttes kasulik tervele riigile,” ütles Hannes Soosaar. 

Voore noorteküla

*Detailplaneering algatati 2006. ja kehtestati 2008. aastal.

*2008. ja 2009. aastal rajati noorteküla alale vee- ja kanalisatsioonitorustik, juurdepääsuteed, puurkaev ja alajaam.

*Kokku on noorteküla rajamisse investeeritud 282 000 eurot, millest 89 400 on tulnud valla eelarvest, ülejäänu KIKilt ja riigilt.

*Noorteküla on jagatud 32 krundiks pindalaga 1200 kuni 4000 ruutmeetrit. Koos kavandatava puhkealaga hõlmab noorteküla 7 hektarit.

*Noorteküla voorusteks on looduslähedane elukeskkond ning kooli, lasteaia ja paisjärve lähedus.

*Kui noortekülla elama asuda soovija suudab nelja aastaga maja valmis ehitada ning sellele kasutusloa taotleda, annab vald krundi talle tasuta üle.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus