Voore elanikud on teinud Jõgeva majandusühistule pöördumise, kus soovivad müüdava kauba sortimendi laiendamist, kauplusesse toodavate kaubakoguste suurendamist, taunitakse kaupade ümberpaigutamist riiulitel.
Jõgeva majandusühistu juhatuse esimees Toomas Vahur ütles möödunud reede õhtul Voorel peetud rahvakoosolekul, et A ja O tüüpi kauplustes müüdava sortimendi on tarbijate ühistute kaubandusjuhid sortimendikomisjonis kokku leppinud, muudatusi saab teha ainult kõikide nõusolekul. Väikeste A ja O kaupluste sortiment on kõikides kauplustes üle riigi sarnane. Jõgeva majandusühistu ei suuda sortimendi kujundamise poliitikat ümber teha, sest tegemist on 19 ühistu kokkuleppega.
Milleks kauplusele juhataja?
Voore elanike nimel kirja kirjutanud Ene Kütt küsis, et kui eelmine juhataja kulude kokkuhoidmiseks koondati ning Kääpa ja Voore kauplustele jäi üks juhataja, siis miks üldse oli vaja Voore kauplusele juhatajat, kui üks müüja oleks samuti kauba tellimisega hakkama saanud. “Selle kohta, kuidas meie töötaja hakkama saab, oskame hinnangu anda ise. Üks asi on, mis paistab kliendile, teine aga, kuidas töö saab toimuda. Nii Voore kui ka Kääpa kauplusest on vähemaks võetud pool ametikohta, üks inimene peab hakkama saama kahe kaupluse juhtimisega. Kompetents peab olema võimalikult hästi kasutatud, kauba tellimine nõuab meie süsteemis kompetentsi,” selgitas Vahur.
“Voore poest on aasta jooksul müüdud erinevaid toote nimetusi 5589. Sortiment muutub pidevalt, üks toode kaob ja teine tuleb asemele. Kõige väiksema A ja O sortimendis on praegu 3053 toodet, Voore poes on 3173 toodet, sellest 1300 toodet on toidukaup, nendest 640 toodet on kiiresti riknevad. Päevas müüakse Voore poes sinki ja vorsti kokku 50 euro eest. Kui me pihustame selle kauba väga erinevateks nimetusteks, siis kui väikesed peavad olema kogused, mille pood saab sisse osta, nii et see ka ära müüakse ega rikneks?” küsis Toomas Vahur.
Sortimenti saab muuta koostöös
Sortimendi suurendamiseks peab Vahuri sõnul olema käibe kiirus suurem. Kaupade sortimenti saab ka Voore poes mingil määral muuta, aga ainult koostöös. “Kui ühistu juhtkond ja kohalik kogukond koostööd teevad, on võimalik kompromiss leida. Teatud kaubarühma sees saab ühistu ise tooteid muuta.Kaupluse juhataja peab tegema valiku nende toodete hulgast, mis on tema sortimendis ette nähtud. Kui tahab võtta muu toote, peab palvega pöörduma kontorisse, sest ta ei pääse internetis tellides selle kauba juurde. Kõik tellimused käivad läbi interneti.
Kui tõesti on kohalikel inimestel erisoovid, siis need tuleb poele teada anda, ja neid tooteid on võimalik saada.”
Vahur lisas, et kui maapoodi on vaja kaupa, mida Jõgeva majandusühistu kauplused ükskõik kus müüvad, on see siis kummikupaar, kalossid, ehitusmaterjalid. Transport liigub ülepäeviti, samal päeval ei saa, aga läbi poe tellides tuuakse see kaup kohale. Samuti käib ka kaupluse juhataja Kaubahalli teisel korrusel tööstuskaupade osakonnas ja toob sealt kauba kohale.
Eakad Voore elanikud arutlesid, et nemad on küll rahul, nendele vajalikud toiduained on nad kõik saanud kohalikust poest. Pole ilma jäänud ei leivast, saiast ega piimast.
Toomas Vahuri sõnul müüs Voore A ja O kauplus aasta jooksul ehk 2016. aasta 23. märtsist kuni 2017. aasta 23. märtsini keskmiselt 1557 euro ja 84 sendi eest kaupa päevas. Müügist 41,2 protsenti moodustavad alkohol ja tubakas. Nii tubakal kui ka alkoholil on nii väike kasumimarginaal, see ei kata kaupluse kulusid. Voorel läheb hästi kaubaks võimalikult odav viin ja õlu või need tooted, mis on kampaanias. Need viivad hinnalisandi alla, aga just hinnalisandi arvelt saab majandusühistu kulusid katta. Veel viivad hinnalisandi alla säästukaardi sünnipäevasoodustused. Kaupluse kuludest 55 protsenti moodustab palgakulu. 2015.aastal tekkinud kahjum on tänaseks vähenenud, kuid 2016.aastal jäi kauplus siiski veel kahjumisse. Praegu kannatab investeerida ühe külmiku ostuks, aga suuremate investeeringutega läheb keeruliseks.“Kahjum on vastuvõetav niikaua, kui ei ole vaja investeerida. Kui on vaja investeerida kasvõi paar tuhat eurot uutesse külmutusseadmetesse, siis läheb keeruliseks,” tunnistas Toomas Vahur. Väike kahjum kaetakse tema kinnitusel teiste kaupluste arvelt. Jõgeva majandusühistu juhataja rõhutas, et Voore pood on vana, kõik seadmed on vanad, sisustus on vana. Investeerimiseks raha kusagilt ei kogune. Tuleb leppida sellega, mis täna on, kuni see veel töötab. Pood töötab tema sõnul kindlasti veel kolm aastat.
Lähevad Palamuse poodi
Esmatarbekaupu on Voore kaupluses 477 artiklit, kodukaupa 504 artiklit. Keskmiselt lastakse Voore poes päevas kassast läbi 186 arvet. Linnapoes on see kassapidaja kolme tunni töö. Voore pood on tööpäevadel avatud üheksa tundi, nädalavahetusel kuus tundi.
Kiiresti riknevat kaupa müüb Voore pood päevas 512 euro eest, selle hulgas on nii sügavkülma kui ka jahutaud kaubad, toidukaupa 743 euro eest, esmatarbekaupa 205 euro eest.
Aasta jooksul oli kolmekümme kõige rohkem müüdud kauba hulgas 9. kohal 2,5 protsendiline Farmi piim, 15. hapukoor, 17. kanamunad, 18. banaan, 21.3,5 protsendiline Farmi täispiim ja 24. suur perenaise sai.
Esikohal on Ehe viin, see toode moodustab kümme protsenti müügist, järgmisel kohal troonib Laua viin, kolmandal kohal kaheliitrine õlu Bock, seejärel kuuspakk Alexander, viiendal kohal sigaretid Philip Morris.
Maarika Kits ütles, et tal on seda statistikat väga hirmutav kuulda. “Me ei ole siin alkohoolikud.”
Erinevate numbritega säästukaarte jooksis aasta jooksul Voore poest läbi 1990, need, kes on ostnud vähem kui 30 euro eest kuus, neid on 1743 ehk 87,6 protsenti. Inimesi, kes ostavad rohkem kui kahe euro eest päevas ehk üle 60 euro eest kuus, on Voore poes 175.
Ene Kütt kurtis, et kaubakogused, mida Voore poodi tuuakse, on väga väikesed. Juhataja on väitnud, et ei julge tellida, sest ei tea, kas ostetakse ära. “Inimesed ostavad viimase ostukuupäevaga leiba, kas see on normaalne?” küsis ta.
Ene Kütt märkis, et kui inimene ei saa soovitud kaupa kohalikust poest, läheb ta Palamusele. “Nooremad inimesed teevad juba teadlikult oma sisseostud mujalt, sest saavad sealt soovitud kauba, mida on harjunud tarbima.” Toomas Vahur tõdes, et kui kogukond on otsustanud kaupluse kinni panna, siis nii see ka läheb. Palamuse pood aga on tema sõnul lihtsalt suurem ja seal on sellepärast ka suurem sortiment.
Saare vallavanem Hannes Soosaar tundis head meelt, et rahvakoosolekule tuli 56 inimest. “Kõik said küsida ja oma küsimustele ka vastused. Pood töötab kindlasti veel kolm aastat ja koos juhatajaga vaadatakse üle sortiment, kas annab midagi veel paremaks teha. Inimesed tahtsid esitada küsimusi ka poe juhatajale, aga Jõgeva majandusühistu põhikirja järgi esindab majandusühistut kas juhatuse esimees üksi või ülejäänud juhatuse liikmed koos.”
Jõgeva majandusühistu nõukogu liikme Jüri Morozovi poole ei olnud Voore inimesed kolmapäeva hommikuks veel pöördunud.
HELVE LAASIK
