Põltsamaa linnavolikogu hiljutisel istungil oli kõne all eelnõu, milles tehti ettepanek alustada haldusterritoriaalse korralduse muutmise teemal ametlikke läbirääkimisi Võhma linnaga. Seni oli Võhma osalenud nendel läbirääkimistel konsultatsioonide pidaja staatuses.
Eelnõud tutvustanud Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots lausus, et Põltsamaa valla ja linnaga pidas alguses konsultatsioone üheksa omavalitsust, mille hulka kuulus siis ka Põltsamaa valla piirinaaber Koigi vald, kes üsna pea kõneluste jätkamisest loobus. Võhma linn polnud ametlikult läbirääkijate nimekirjas, sest Võhmal pole ühist piiri Põltsamaa vallaga. Põltsamaa valla piirinaaber Kõo vald ja Võhma linn on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt peavad nad koos liitumisläbirääkimisi erinevate partneritega. Kui Kõo vald kutsutakse ametlikult läbi rääkima, siis kaasatakse ka Võhma linn, ja vastupidi.
Kaasatud juba ammu
Tegelikult oli Võhma linn juba pikemat aega Põltsamaa valla ja linnaga peetavate läbirääkimiste juures. Jaan Aiaotsa sõnul on nüüd aeg kaasata Võhma läbirääkimistesse seadusliku osapoolena. Märtsis otsustas Võhma linnavolikogu, et soovib alustada Põltsamaa valla ja linnaga ametlikke läbirääkimisi. Põltsamaa linnapea lausus, et kõik Põltsamaa valla ja linnaga ametlikke läbirääkimisi pidavate omavalitsuste esindajad on nõustunud, et Võhma linn nendel läbirääkimistel konsultatsioonide pidaja staatuses osaleb.
Põltsamaa linnavolikogu liige Anti Orav tundis huvi, millised võiksid olla kolm olulist punkti, mille tõttu tasuks Võhma linn ametliku osapoolena läbirääkimistesse kaasata. Jaan Aiaots ütles vastuseks, et nii Kõo valla kui Võhma linna haridussüsteem on seotud Põltsamaa linnaga, samuti on need kaks omavalitsust seotud Põltsamaa piirkonnaga kultuuri- ja spordisündmuste kaudu. Nii Kõo vallast kui Võhma linnast käiakse Põltsamaale tööle ning tööle sõidetakse ka vastupidises suunas. Põltsamaa linnapea tõdes, et ei oska välja tuua mingeid erilisi punkte, miks Võhma Põltsamaa valla ja linnaga peetavatel liitumisläbirääkimistel võiks osaleda. Kõo vald on aga andnud lubaduse osaleda Põltsamaa tervisekeskuse projektis.
Riigilt oodatakse selgust
Kõigil Põltsamaa valla ja linna esindajatega toimunud liitumisläbirääkimistel on Viljandimaa omavalitsused tõstatanud maakondliku kuuluvuse küsimuse, mida nad läbirääkimistel edu saavutamisel äärmiselt oluliseks peavad.
Jaan Aiaots juhtis Põltsamaa linnavolikogu liikmete tähelepanu asjaolule, et Imavere valda seovad Põltsamaaga ka haridus-, kultuuri- ja ettevõtlussidemed. Ka Imavere vald on Põltsamaa valla ja linnaga peetavatel liitumisläbirääkimistel üheks partneriks. Imavere vallale on liitumisläbirääkimiste alustamiseks ettepaneku teinud mitmed omavalitsused. Jaan Aiaotsa sõnul on läbirääkimisi pidavate omavalitsuste juhtrühma liikmete seas kokku lepitud, et juuni lõpuks peaks olema selgem ülevaade, kes läbirääkijatest ühise laua taha alles võiksid jääda.
Kõigile osapooltele on probleemiks, et riigi tasandil pole selgust, milline on edaspidine halduskorraldus maakondade tasandil. Ühe rahandusministeeriumis välja antud käskkirja kohaselt kuulub Põltsamaa piirkond Lõuna-Eesti regiooni, kuhu kuuluksid Viljandi, Jõgeva, Tartu, Võru, Põlva ja Valga maakond. Jaan Aiaots kinnitas, et kõikide omavalitsuste esindajad ootavad, et riik ütleks selgelt välja, millised on tulevased maakonnad. Ta toonitas, et seaduse järgi peavad ettevalmistused omavalitsuste ühinemiseks olema lõpetatud hiljemalt käesoleva aasta 30. detsembriks.
Elanike arv oluline
Põltsamaa linnavolikogu esimees Andres Vään küsis, kas Põltsamaa valla ja linnaga peetavatel läbirääkimistel võib tekkida mõni sundliidetav osapool. Jaan Aiaots lausus, et see sõltub sellest, kas Viljandimaale jääb kaks või kolm omavalitsust ning kas mõni Viljandimaa omavalitsus jääb praegusest maakonna piirist väljapoole või ei. Traditsioonilised neli P-d ehk Põltsamaa linn, Põltsamaa vald, Pajusi vald ja Puurmani vald on üsna kindlad terviklikud liitujad. Pajusi vald on läbi viinud küsitluse valla Jõgeva-poolsetes külades ning tõenäoliselt korraldatakse samasugune küsitlus ka Puurmani valla Saduküla-poolses osas.
Põltsamaa linnavolikogu aseesimees Margus Oro sõnas, et praegu on ühinevate omavalitsuste minimaalseks elanike arvuks kehtestatud 5000, samas eelistab riik 11000 elanikuga valda. Oro sõnul ei anna neli P-d kokku 11000 elanikku, samas lubab riik just alates sellise elanike arvuga uuele omavalitsusele mitmesuguseid boonuseid ja seetõttu tasuks püüda luua vähemalt nii suur omavalitsus.
Margus Oro lausus, et suuremate regioonide ehk maakondade puhul Viljandi maakonda tõenäoliselt alles ei jää ja sel juhul näevad ka Kolga-Jaani ja Kõo valla ning Võhma linna esindajad neid omavalitsusi kindlasti Tartumaa koosseisus. Seetõttu soovitas Margus Oro praeguste Viljandimaa omavalitsustega läbirääkimisi jätkata. Linnavolikogu liige Margus Ääremaa lausus, et praegu on kõige olulisemad küsimused, milliste omavalitsuste esindajad lõpuks läbirääkimistelaua taha alles jäävad, samuti selgusetus tulevaste maakondade osas. Ta toonitas, et praegu Põltsamaa valla ja Põltsamaa linnaga läbi rääkivate Viljandimaa omavalitsuste esindajad on välistanud kuulumise Jõgevamaa koosseisu.
Andres Vään lausus, et Võhma võib küll põltsamaalastele esmapilgu natuke kaugena tunduda, kuid näiteks Pajusi valla Tapiku küla on Põltsamaast peaaegu sama kaugel kui Võhma linn ning Võhmat ja Põltsamaad ühendab päris hea tee. Põltsamaa linnavalikogu otsustas Võhma linna ametliku partnerina läbirääkimistesse kaasata.
TOOMAS REINPÕLD
