Visa hing 11 000+ aastat

Tallinnas Suurgildi hoones on avatud Eesti Ajaloomuuseumi uus püsinäitus “Visa hing. 11000 aastat Eesti ajalugu”. Muuseumi direktor Sirje Karis on öelnud näitust kommenteerides: “Siinsete inimeste järjepidev, teinekord lausa jonnakas tegevus on loonud ainulaadse keskkonna unikaalse kultuuriga. Eestimaal elanud inimestel on olnud visa hing.”

Järjekordsed valimised on seljataga, nii ka rohkem kui kuu aega kestnud valitsusläbirääkimised. Kuna läbirääkimised olid ühed pikemad ja teemadesse süvenemisel ühed põhjalikumad Eesti ajaloos, siis on põhjust eeldada, et seekordne valitsuslepe sai kõigi aegade läbikaalutuim.

Tänaseks on mehitatud ka riigikogu komisjonid ning alanud sisuline töö. Vastset valitsusliitu on hakatud nimetama visadusliiduks. Visadus, teisisõnu sihikindlus, kangus ja vastupidavus. Kas just mitte selliseid omadusi poliitikutelt ei oodatagi? Oodatakse, et parimad mõtted saaksid teoks ega takerdutaks populismi.

Niinimetatud visadusliidu eestvõttel on eeloleva nelja aasta jooksul tarvis ellu viia plaanid, mis valitsusleppes kolme erakonna poolt Eesti juhtimiseks on kokku lepitud. Tänases päevas on ilmselgelt kõige tähtsamad märksõnad iseseisvuse säilimine, riigikaitse, perede toimetulek, hariduse tase ja kättesaadavus ning loomulikult ettevõtluskeskkond.

Kindel julgeolek

Nende valimiste põhiteema julgeolek kerkis eelmisel aastal päevakorda meie tahtest sõltumatult. Uus valitsus on selleks väljakutseks valmis. Tähtsaim küsimus on tagada, et Eesti jääks vabaks. Seepärast hoiame riigi sõjalise kaitse rahastamise vähemalt kahel protsendil eelarvest. Lisaks rahastame täiendavalt tegevusi, mis loovad tingimusi liitlaste püsivaks kohalolekuks Eestis. Loome programmi inimeste vabatahtliku kaitsetahte toetamiseks, muuhulgas seame sisse tasuta riigikaitsekursused inimestele, kes ei ole ajateenistust läbinud ega kuulu Kaitseliitu.

Olles ise vabatahtlikkuse pooldaja, sain ma 29. jaanuaril Laiuse põhikoolis toimunud Kodutütarde Jõgeva ringkonnaorganisatsiooni 83. aastapäeva tähistamisel tõuke astuda Naiskodukaitse ridadesse. Samas mõistsin ma, et vaba tahe ei tule iseenesest.

Ma ei ole kindel, kas oleksin täna naiskodukaitsjate hulgas, kui poleks näinud nelja väikest kodutütart andmas pühalikku tõotust: “Tahan olla korralik ja aus, armastada oma kodu ja isamaad, aidata ligimest ja jääda ustavaks Kodutütarde põhimõtetele ning seadustele”. Seepärast toetan täielikult plaani muuta riigikaitseõpetus gümnaasiumiastmes järk-järgult riikliku põhiõppekava osaks ning vajadust organiseerida igasse kooli pühendunud ja võimeka riigikaitse ja isamaalise kasvatuse õpetaja.

Oluline on toetada ka kaitseväelase elukutse ning sõjalise hariduse prestiiži tõstmist ühiskonnas, sealhulgas tõsta kutseliste kaitseväelaste palka ning poole võrra ka ajateenijate hüvitist. Kompenseerime kõigile reservkogunemistel osalejatele saamata jäänud töötasu ning seadustame tööandja kohustuse hoida ajateenistusse või reservõppekogunemisele kutsutule tema töökoht.

Uus valitsus soovib arendada perepoliitikat, et tagada eesti rahva püsimine. Selleks makstakse tulevikus igale kolme ja enamat last kasvatavale perekonnale 200-eurost lasterikka pere toetust (täiendavalt kehtivale 100-eurosele kolmanda ja enama lapse toetusele). Ka pere esimese ja teise lapse toetus tõsuseb 60 euroni, kuid soovime, et kolmelapseline pere saaks Eestis uueks normaalsuseks. Prioriteetideks on jätkuvalt ka lastehoid, lasteaiakohad ning haridus.

Laste toetuseks

Iga laps peab saama hea hariduse ja võimaluse osaleda huviringides ning huvialakoolide õppetöös, sõltumata pere elukohast ja majanduslikest võimalustest. Kedagi ei jäeta maha: madalapalgaliste toimetuleku parandamiseks tõstab koalitsioon tulumaksuvaba miinimumi 154 eurolt 205 euroni kuus. Eakatele tagatakse pensionide kasv kooskõlas palkade kasvuga ja keskmine vanaduspension jääb tulevikuski tulumaksuvabaks.

Ettevõtluskeskkonna säilitamine ja parendamine on meie poliitikas üheks põhijooneks. Oleme nii rikkad ja edukad, kui rikkad ja edukad on meie ettevõtjad. Maailmapanga uuringute kohaselt on Eesti äritegemise lihtsuse poolest 200 riigi hulgas esirinnas. Soodne on ettevõtjatele ka maksukeskkond, mis on aga tasapisi ajale jalgu jäämas ja seda eelkõige tööjõumaksude osas.  

Reformierakonna üks valimislubadusi – tööjõumaksude alandamine – sai kokku lepitud.  Sotsiaalmaksu määr väheneb ühe protsendi võrra. Muidugi võib kritiseerida, et kahe protsendi asemel lepiti kokku vaid ühes protsendis, ent tuleb meenutada, et see on esimene samm. Aastakümneid pole sotsiaalmaksu määra vähendamisest isegi mitte unistatud. Suure töötajaskonnaga ettevõtete puhul on ka üks protsent päris oluline. Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste rahastamine sealjuures ei kannata.

Ainult kindlalt ja kangekaelselt, sihti silmist laskmata ning püüniseid ja karisid vältides saame hoida senitehtut ning teha vajalikke muudatusi, mis on vajalikud meie riigi ja rahva püsimiseks täna, homme ja kaugemas tulevikus.Valitsusleppe elluviimine vajab mõistlikku ja tasakaalukat ning läbimõeldud tegutsemist, aga ka paindlikkust ja kohandamist tänases kiiresti muutuvas keskkonnas.

TERJE TREI, riigikogu liige, Reformierakond

blog comments powered by Disqus