Juuli lõpus andis Vanamõisa küla nii Jõgeva kui ka Mustvee vallavolikogule üle pöördumise, millega sooviti anda endise Torma valla küla Mustvee valla koosseisu. Augustis järgnesid Kõnnu küla ja Torma alevik. Selle nädala alguses andsid samalaadse pöördumise üle Lilastvere, Oti, Liikatku ja Võidivere küla esindajad.
Kokku on Jõgeva vallast lahkuda soovivaid külasid seitse, avalikus pöördumises on loetletud 12, nendeks on Tormakandi Kõnnu, Rassiku, Tealama, Näduvere, Lilastvere, Oti, Vanamõisa, Liikatku, Võidivere, Vaiatu ja Koimula küla ning Torma alevik. „Tormakandi külade jaoks on Mustvee linn Tartu linna järel olnud alati loomulikuks traditsiooniliseks naabreid arvestavaks elukorralduslikuks ja majandusgeograafiliseks oluliseks keskuseks,“ seisab pöördumises.
Lilastvere ja Oti küla ühine külavanem Urmas Muravljov ütles, et allkirju koguti juba varem ning elanike tahe Mustvee poole üle minna oli ennegi olemas. „Kõigepealt tuleb oodata, mida Jõgeva vallavolikogu otsustab,“ möönis Muravljov.
Kui esialgu arvati, et Vanamõisa küla avaldusest doominoefekti ei teki, siis Jõgeva vallavolikogu esimehe Raivo Meituse hinnangul on olukorra taga kaks inimest, kes on rahva üles kihutamisega tegelenud.
Volikogu koguneb 11. oktoobril, mil võetakse kõik pöördumised kokku ning püütakse ühise arusaamani jõuda. Mis otsus volikogu istungilt tulla võib, Meitus ennustada ei osanud. „Valitsus on oma seisukoha andnud, et tuleks välja selgitada tõeline rahva tahe. Kindlasti on oluline koostada sotsiaalmajanduslike mõjude analüüs, kuidas see mõjutab hiljem nii elanikke kui ka kohalikku omavalitsust. Volikogus tuleb kindlasti teha analüüs, et välja selgitada, mis on juhtunud. Milline lõplik otsus on, seda on praegu keeruline öelda.“
Juhul, kui volikogu otsustab külad Mustvee valla koosseisu anda, ootab ees pikk protsess. „See võiks võtta ühe eelarveaasta või rohkem,“ märkis Meitus, lisades, et koostamisel olevad dokumendid – arengukava, 2019 aasta eelarve ja eelarvestrateegia – on praegu tehtud tänaseid Jõgeva valla halduspiire arvestades. Samuti on arutelu all järgmise aasta investeeringud valla erinevates piirkondades. Kui kulukaks kogu protsess halduspiiride muutmise korral läheks, Meitus ennustada ei osanud. „Esmalt tuleb läbi viia rahvahääletus,“ selgitas volikogu esimees.
Mis saab siis, kui volikogu otsustab külasid mitte Mustvee valla koosseisu anda? „Ega esialgu midagi saagi, see on volikogu otsustada, mis edasi saab,“ sõnas Meitus, tõdedes, et ka vastutööd pole poolthäälte püüdmiseks mõtet tegema hakata, eriti, kui elanikud soovivad tõesti liituda Mustvee vallaga. Eeldades muidugi, et see on kõikide külaelanike vaba tahe. „Tegeleme selle küsimusega iga päev ja suhtleme ka teiste omavalitsustega, kes seda teed on tänasel päeval läinud. See küsimus tulnuks ära lahendada siis, kui olid ühinemisläbirääkimised. Kui külad toona tõesti soovisid minna Mustvee poole, siis miks Torma volikogu selle otsuse tegi? Samas ei ole meil praegu alust Torma volikogu otsuses kahelda,“ ütles Meitus, lisades, et üheksa kuud pärast haldusreformi on liiga lühike aeg, et otsustada, mis on hästi ja mis halvasti.
KERTTU-KADI VANAMB
