Valmis raamat Eesti Aleksandrikoolist ja Põltsamaa ametikoolist

Möödunud laupäeval esitleti Põltsamaal raamatut „Meie elud ja meie aastad“, mis jutustab 19. sajandi rahvusliku ärkamise ajal loodud Eesti Aleksandrikoolist ja selle järjepidevuse kandjast ‒ Põltsamaa ametikoolist.

Raamat „Meie elud ja meie aastad“ valmis Eesti Aleksandrikooli 130. aastapäevaks. Esitlemine toimus tänaseks Järvamaa kutsehariduskeskusega ühendatud Põltsamaa ametikooli tänapäevases praktikahoones, mis valmis mõned aastad enne pikaajaliste traditsioonidega kooli likvideerimist iseseisva õppeasutusena.

Raamatu koostas 1977. aastast kooliga seotud olnud ja aastail 2000‒2013 seal direktorina töötanud Viive Kibena. Idee selleks sai ta Järvamaa kutsehariduskeskuse direktorilt Rein Oselinilt.

„See raamat on pühendatud neile, kes on elutööna arendanud Põltsamaa ametikooli. Erinevatel aegadel on kool kandnud erinevaid nimetusi, aga läbi aegade nimetab rahvas seda ikka Eesti Aleksandrikooliks ja nii ta meie südameisse jääbki,“ kirjutab Viive Kibena raamatu eessõnas.

Eesti Aleksandrikooli asutamisloole pühendatud peatüki autor on Põltsamaa ametikoolis õpetajana töötanud Olev Teder, kes on ka Julius Kuperjanovi seltsi esimees. Ta tsiteerib idee eestvedajat Jakob Hurta: „Aleksandrikool on „kõige ülem Eestirahva kool ja hakkab nüüd oma koolitamist sealt, kust muud Eesti koolid praegu lõpetavad.“

Eesti Aleksandrikool töötas Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas aastastel 1888‒1906. Aastal 1921 avati samas hoones tööstuskool, kus anti kutseõpet ja üldharidust üle üheksakümne aasta.

Pikaajaliste traditsioonidega kool ei saanud mööda minna ka võitlusest Eesti riigi sünni eest. Nii on kirjutanudki kooli vilistlane ja tänane Kaitseliidu Jõgeva maleva Põltsamaa üksikkompanii ajaloopealik, reamees Rünno Savir peatüki „Eesti Aleksandri linnakoolist ja Eesti Vabaduse Risti kavaleridest“.

Raamatuesitlusel toonitati, et läbi aegade on Kaarlimõisas paiknenud kool kandnud erinevaid nimesid, mis on olnud tingitud nii õppeasutuse spetsiifikast kui ka ajastust. Näiteks on kooli nimetatud põllumajanduse mehhaniseerimise kooliks, maakutsekooliks nr. 20, Hans Pöögelmanni nimeliseks maakutsekooliks, Põltsamaa kodu- ja põllutöökooliks ja Põltsamaa ametikooliks. Hariduse saamist ja väärtustamist on peetud aga esmatähtsaks ja Põltsamaa ametikooli motoks oligi „Haridus on elu alus“.

Raamat koosneb põhiliselt Põltsamaa ametikooli kunagiste õpetajate ja teiste koolitöötajate meenutustest. „Pöördusin meie kooliga seotud inimeste poole. Reageeringuid oli mitmesuguseid. Olen väga tänulik nendele, kes oma muljed ja elamused kirja panid. Mitmed arutasid, mida tasuks eelkõige kirjutada, millele keskenduda, sest pajatada on palju. Raamatu tegijad, autorite kogu liikmed, on märgitud esimestele lehekülgedele. Samuti saab sealt teada, kelle erakogudest pärinevad fotod. Suur tänu kõigile abilistele. Raamatu koostamise tehnilisel poolel töötas pühendunult ja sageli ka öötundidel juhiabi Anu Seppi,“ rääkis Viive Kibena.

Fotodel on jäädvustatud koolitunnid, erinevate erialade õppimine, ühed haruldasemad pildid on tehtud uudismaal, kus olid tegevad ka Põltsamaa ametikooli õpilased.

Viive Kibena tänas raamatu toimetamise, kujundamise ja trükkimise eest osaühingut Vali Press. Raamatu populaarsust tõestab seegi, et juba esitlusel osteti ära märkimisväärne arv eksemplare.

Järvamaa kutshariduskeskuse direktor Rein Oselin avaldas lootust, et koostöös mõne ettevõttega käivitatakse endise Põltsamaa ametikooli praktikakorpuses tootmine ja paralleelselt sellega mõne eriala õpetamine.

Rünno Savir oli veel optimistlikum ja sisendas koosolijatesse usku, et kunagi tulevikus on Kaarlimõisas taas kool, mis Eesti Aleksandrikooli ja Põltsamaa ametikooli järjepidevust kannab.

Raamatu esitlusele järgnes aktus Põltsamaa kultuurikeskuses, kus päevakohaste sõnavõttudega, mis olid üles ehitatud dialoogidena Järvamaa kutsehariduskeskuse direktori Rein Oseliniga, esinesid ka riigihalduse minister Janek Mäggi, Põltsamaa vallavolikogu esimees Andres Vään, kes tunnustas omavalitsuse aukirjadega Põltsamaa ametikooli teenekamaid töötajaid, riigikogu maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk, Põltsamaa ühisgümnaasiumi  direktor Aimar Arula ning Põltsamaa ametikooli kauaaegsed juhid Mart Vahesoo ja Viive Kibena.

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus