AS Valmeco on üks Jõgeva linna suuremaid tööandjaid. Praegu tuntakse seda ettevõtet eelkõige prussmajade tootjana, ent veerand sajandi pikkuse tegutsemisaja jooksul on jõutud seal teha ka mõndagi muud.
Veerand sajandit tagasi muutusid Eestis mitte ainult poliitilised, vaid ka majandusolud. Jõgeva Kolhooside Ehituskontori ehk KEK-i juhataja asetäitjale Rein Mõtsale sai 1990. aastaks selgeks, et sotsialismi ülesehitamise peale ei tasu enam aega raisata, vaid edendama tuleb hakata hoopis kapitalismi. Koos mõnede KEK-i osanikmajandite juhtidega käis Mõts välja mõtte luua KEK-i Põltsamaa piirkonna baasil iseseisev tootmisüksus, mis hakkaks tegelema nii ehitamise kui ka tööstusliku tootmisega, ent KEK-i juhtkonna vastuseisu tõttu jäi see teostamata. Lõpuks pani Mõts koos seitsme mõttekaaslasega (osa neist olid, nagu Mõtski, Jõgeva KEK-i taustaga, osa seotud AS-iga Espak) oma firma püsti küll, ent alustada tuli n-ö nullist.
Juba 1991. aasta 11. juulil asutatud firma sai nimeks Valmeco, mis tuletati ettevõtte tegevusaladele viitavatest sõnadest “valumetall” ja “mets”.
Kui Valmeco esimeseks oma territooriumiks oli KEK-ilt laenurahaga ära ostetud Viruvere tootmisbaas, siis ettevõtte päriskoduks said endised Jõgeva Mehhaniseeritud Ehituskolonni (MEK-i) hooned Jõgeval Välja tänavas. Nukras seisus tootmishooned võeti algul rendile, siis aga osteti järk-järgult ära ja tehti oma jõududega korda. Valmecole ongi tublisti kasuks tulnud asjaolu, et neil on oma ehitusbrigaad. Ise ehitada on alati odavam.
Jõgeval pole kunagi olnud päris lennuvälja, ent Valmeco õu meenutas firma tegutsemise algaastatel mõnikord lennuvälja küll. Valmeco metallivalutsehhis sulatati nimelt ümber vanametalli, sealhulgas lennukiromusid, mis olid täitnud Utsali pommituspolügoonil märklaudade ülesannet. Lennukikered lõigati tükkideks ja sulatati üles ning saadud metal müüdi EKE tootmisvalitsuse kaudu Läände.
Lennukite ümbersulatamine aitas Valmecol algusaastatel jalad päris hästi alla saada.
Metallivalutsehhis valmisid ka Soome betoonitehaste tellimisel väga keerulise koostise ja erilise kujuga ekstruuderkruvid, mida kasutatakse betooni vormidesse pumpamiseks.
Abiks automaatliin
Metallivalutsehh tegutses umbes viis aastat ning lõpetas siis tegevuse. Tegevuse on nüüdseks lõpetanud ka Valmeco saetööstus, millesse omal ajal päris suuri investeeringuid tehti. Parematel aegadel oli saetööstuses kahes vahetuses tööl kokku nelikümmend inimest ning kuus jõuti saagida 2000 tihumeetrit palki. 2008. aastal otsustati saetööstus siiski sulgeda, sest seal oli probleeme nii tööviljakuse, toodangu kvaliteedi kui ka toodangule turu leidmisega. Töötingimusedki olid kehvad ja usaldusväärset tööjõudu nappis.
Valmecos on veerand sajandi jooksul tegeldud ka pehme mööbli valmistamise ja remondi ning õlleaia pidamisega. Viimane tegutses paaril 1990. aastate esimesse poolde jäänud suvel Tallinna maantee ääres, kus hiljem avati hoopis ehituskaupade kauplus. Selle praegune hoone valmis 2002. aasta lõpus. Valmeco pood kuulub praegu Espaki ehituskaupluste ketti.
Oma tänase põhitoodangu ‒ prussmajadeni ‒ jõudis Valmeco tänu kahe mehe, Rein Mõtsa ja AS-i Espak müügijuhi Peep Kaldre, kohtumisele. Viimane oli puitmajade tootmisega varem kokku puutunud ja teadis ka kanaleid, mille kaudu maju turustada.
Just Kaldre andis Valmeco juhtidele nõu mitte üritada teha suuri ja kahesaja aasta taguseid eeskujusid järgivaid palkmaju, vaid väiksemaid ja tänapäevasemaid prussmaju. Tema soovitas ka kodumaisele turule orienteerumise asemel viia toodang neisse riikidesse, kus on maksujõulisi kliente.
Jõgeval, põllumajanduspiirkonna keskuses, oli puidutöö kogemusega inimesi võtta ainult kunagisest leivakombinaadi puidutsehhist. Majade tootmise aitasidki käivitada enamasti seal töötanud mehed eesotsas Maidu Anslaniga. Algul kasutati majadetailide valmistamiseks ise kohandatud masinaid. Mõni Valmeco tublide meistrimeeste käe all uue funktsiooni saanud masin on praegugi töös, põhiliselt aitab Valmecos aga maju toota Saksamaalt ostetud automaatliin, mida juhitakse arvuti abil. Kui liini häälestada on vaja, teeb seda tootjafirma interneti vahendusel.
“Esimesed majad, mille 1997. aastal tegime, kõlbaksid tänapäeval vist ainult lõkkepuudeks,” iseloomustas Rein Mõts algusaegadel tehtud ja praegu toodetavate majade kvaliteedivahet.
Teevad “rätsepatööd”
Valmecos toodetakse aiamaju, saunu, suvilaid ja nädalalõpumaju. Suur osa neist valmib n-ö rätsepatööna: tulevane majaomanik esitab oma soovid, nende järgi koostatakse Valmecos projekt ning tehakse maja valmis. Valmeco majad saavad ette ka samas firmas tehtud soojapidavad uksed ja aknad.
Prussmaju on müüdud Espaki vahendusel põhiliselt Saksamaale, Hollandisse, Rootsi, Taani ja Prantsusmaale, aga ka nii eksootilistesse paikadesse, nagu Assoori saared, Liibanon ja Gröönimaa. Kuus valmib 300-350 puitmaja, neist umbes 70 protsenti individuaalprojekti järgi.
Praegu on Valmeco igati tänapäevane ning stabiilse tootmismahu ja -rütmiga ettevõte. Kui kunagi oli ettevõttes 160-170 töötajat, siis pärast saetööstuse sulgemist ja uue tehnoloogia juurutamist on inimtööjõu vajadus kahanenud ning hakkama saadakse umbes saja töötajaga. Neist ligemale nelikümmend inimest on Valmecos töötanud üle viieteistkümne aasta.
Valmecos püütakse kogu aeg ajaga kaasas käia, sest muul viisil pole võimalik konkurentsis püsida. Ettevõttes on igal aastal tehnoloogiat uuendatud ja seda tehakse ka tulevikus. Tänavu, Valmeco 25. juubeli aastal, on plaanis soetada uus ligikaudu 250000 eurot maksev freesprussmajade tappimisliin. See võimaldab kasvatada tootmismahtu ja tõsta toodangu kvaliteeti. Järgmisena on plaanis rekonstrueerida akna- ja uksetootmise liin.
“Valmeco edu on saavutatud tänu kogu kollektiivi tublidusele ja töökusele,” ütles Valmeco juhatuse liige Rein Mõts.
Ehkki Rein Mõts enda sõnul praegu Valmeco juhtimisega enam aktiivselt ei tegele (ettevõtte tegevjuhiks on samuti firma omanike ringi kuuluv Raul Taul), on tal endiselt ülevaade kõigest firmas toimuvast, samuti mõtteid, kuidas ettevõte edasi peaks liikuma.
“Valmecot võib nimetada Rein Mõtsa elutööks. Tal on jätkunud julgust tulevikku vaadata ja arukaid investeeringuid teha,” ütles ASi Valmeco aktsionär ja nõukogu esimees Arvi Liivik.
AS Valmeco
* Asutatud 11. juulil 1991
* Firma nimi on tuletatud sõnadest “valumetall” ja “mets”: firmas tegeldi algselt metallivalu ja metsa ülestöötamisega
* Praegu on firma põhitegevuseks freesprussmajade tootmine
* Kuus valmib 300-350 puitmaja, neist umbes 70 protsenti individuaalprojekti järgi
* Prussmaju müüakse AS-i Espak vahendusel põhiliselt Saksamaale, Hollandisse, Rootsi, Taani ja Prantsusmaale
* Firma annab tööd umbes sajale inimesele
* Firma omanike ringi kuulub viis inimest, suurim aktsiapakk on juhatuse liikmel Rein Mõtsal
RIINA MÄGI
