Põltsamaa vallavanem Margus Möldri ütleb nüüd, enam kui pool aastat pärast haldusreformi, et ümberkorraldused omavalitsustes pole kulgenud nii valuliselt, kui seda esialgu kardeti, üldpilt on hea.
„Kartsin, et esimene poolaasta osutub raskemaks, kui see tegelikult oli. Tööpäevad venisid vahel küll lausa 16 tunni pikkusteks ja nädalavahetusedki tuli osaliselt tööle loovutada, aga tänaseks oleme järje peale saanud. Meeskond töötab, ehkki mitte ideaalselt. Hariduse ja kultuuri poolel napib inimesi ja teisedki valdkonnad vajavad natuke kohendamist. Üldpilt on hea, enamik töötajaid on motiveeritud,“ kinnitas Möldri.
„Haldusreform on meie jaoks läinud vähem valuliselt, kui alguses kartsin. Tegelikult on palju asju paremuse suunas liikunud. Põltsamaa linn, Põltsamaa vald ja Pajusi vald olid juba pikka aega ühte jalga astunud, ehkki ka Puurmani kuulus sellesse ringi. Pajusi teenusekeskuse puhul oli etteaimatav, et Kalanas ei ole suurt asumit ja inimesed tulevad sealt Põltsamaale. Nüüd tuleks muuta ühinemislepingut ja see teenusekeskus sulgeda,“ tunnistas vallavanem.
Muudatused kollektiivis
„Puurmanis on suur kogukond ja sealsest vallamajast on inimesed harjunud teenust saama. Sinna tööle jäänutel on koormus suurenenud. Sügisest alates hakkab üks juhtidest seal igal nädalal vähemalt pool päeva kohal olema,“ lubas Möldri. Tänaseks on ametist lahkunud haridus- ja kultuuriosakonna juhataja, kes tegi vallavanema sõnul kultuuritööd väga hästi. „Haridus- ja kultuuriosakonna juhatajale alluvad paljud allasutuste juhid, selle ametipostil olnul jäi aga juhtimiskompetentsist ja iseseisvusest puudu. Koondamisi võib veelgi ette tulla. Kõik pole suutnud muudatustega kaasa tulla ega ole uuest rollist aru saanud,“ nentis vallajuht.
Tänaseks päevaks on lisaks vallavanemale tööl ka abivallavanem. Möldri on veendunud, et 5000-20 000 elanikuga vallale piisab ühest abivallavanemast, aga päris üksi vallavanem hakkama ei saa.
„Meil on plaan praegu kahes eraldi majas töötavad inimesed ühte majja kokku kolida. Lossi tänava hoones tegutseb BENU apteek, rendileping kehtib selle firmaga järgmise aasta lõpuni. Ka tänasel infoajastul ei asenda miski inimeste vahetut suhtlemist ja oleks hea, kui kogu meeskond töötaks ühes hoones. Eriti tunnetan seda suhtlemisel majandusosakonnaga, mis paikneb praegu Viljandi maanteel. Teist hoonet võiks pakkuda muusikakoolile või Põltsamaa ühisgümnaasiumile. Kindlasti peame oma kinnisvara koomale tõmbama, seda vajadust näevad nii eraettevõtjad kui ka vallakodanikud,“ rääkis Margus Möldri.
Uus suur lasteaed
Kahe aasta jooksul ootavad ees suuremad investeeringud. Üsna pea on algamas Põltsamaa tervisekeskuse laienduse ehitamine. Puurmanisse on kavas rajada tervisekeskuse filiaal ja Kamari paisjärve äärde veekeskus. Suur osa vajalikust rahast tuleb EASilt. Kamari veekeskuse rajamine aitaks kaasa kohaliku turismimajanduse arengule.
Palju räägitakse Põltsamaal asuva lasteaedade Tõruke ja Mari hoonete renoveerimisest. Möldri arvates oleks mõistlik rajada kahe vana lasteaia asemele üks uus. „Kui uus lasteaiahoone ehitada valmis mõistliku ajaga, on tulemus kindlasti parem kui vanade hoonete renoveerimine. Uus lasteaed võiks olla 300kohaline. Meil on õnneks veel krunte, kuhu uus lasteaed rajada. Vanad lasteaiahooned leiaksid omavalitsusele kuuluvana edaspidi rakenduse või läheksid lammutamisele. Need kaks krunti on üsna väärtuslikud, sellisel kujul neid maha müüa, nagu toimiti turu- või kinohoonega, ei ole mõistlik,” avaldas vallajuht arvamust.
Tarvis on lahendada probleem seoses Lustivere hooldekoduga, mis asub vanas mõisahoones. Möldri arvates ei sobi mõisahoone hooldekoduks. „Hooldekodu võiks ümber kolida ka vanasse hoonesse, kui hooldusteenuse osutamine on kasumlik teenus. Samuti vajab lahendamist elamuehituse teema. Kunagi on tehtud positiivsed otsused, et kui ehitada teatud krundile hoone, on hiljem võimalik selle juurde kuuluv kinnistu välja osta. Selliseid krunte peaks olema vähemalt sadakond, et see aitaks elanike arvu tõusule pöörata. Põltsamaal oleks vaja veelgi paremini esile tuua linna läbiv jõgi. Jõe paremale kaldale on plaanis ehitada kallasrada. Koostöös noortega ja nutispetsialistidega tahame luua Põltsamaa valla objekte tutvustava äpi,” rääkis Möldri tulevikuplaanidest.
Põltsamaa vallavanema sõnul on tarvis esimese tööaasta lõpuks kõik regulatsioonid ühtlustada, mis olid varasemas neljas omavalitsuses erinevad. Erinevused on veel siiani ka sotsiaaltoetuste osas. Ka üldplaneering on vaja valmis saada.
TOOMAS REINPÕLD
