Jõgevamaa omavalitsuste esindajate hinnangul jäi riigipea valimiskogus valimata ennekõike nõrga koostöö tõttu erakondade vahel.
Põltsamaa linna valmiskogus esindanud Margus Oro kindel soov oli, et president valimiskogus valitud saaks. “Pidasin tegelikult silmas kaht eesmärki – esiteks seda, et Eesti saaks presidendi ja SOS lasteküla patrooni, sest riigipea abikaasa on alati olnud lasteküla patroon.”
Puurmani vallavolikogu esimees Aare Järvik märkis, et nii presidendivalimiste esimeses kui ka teises voorus polnud talle prioriteediks mitte erakondlik poliitika vaid sisetunne, kodune kasvatus, põhjalik analüüs ja kohaliku vallavolikogu liikmete arvamus.
Neli võrdselt tugevat kandidaati
“Kahjuks ei pääsenud teise vooru rahvaküsitlustes tugevasti toetatud kandidaat Marina Kaljurand. Nii oli tema pooldajatel üsna raske otsustada, keda teises voorus toetada. Veel tuleb märkida, et Kaljurand oli küll populaarne rahva seas, kuid mitte nii populaarne poliitikute hulgas,” ütles Saare valla valijamees Jüri Morozov.
Jõgeva linna valijamehele Priit Põdrale tuli positiivse üllatusena Isamaa ja Res Publica Liidu ja Vabaerakonna presidendikandidaadi Allar Jõksi märkimisäärne edu nii esimeses kui ka teises voorus. Aare Järvik usub, et hea tulemus oli tingitud sellest, et Jõksile tehti põhjalikult kampaaniat veel ka valimiskogu kokkusaamise päeval.
“Peamine põhjus, miks president valimata jäi tundub olevat selles, et oli neli võrdselt tugevat kandidaati, kelle selja taga seisis väga kindel toetajaskond. Ehk need, kes lootsid just enda kandidaadi edasipääsu teise vooru ja kui seda ei tulnud, oldi valmis teises voorus üldse mitte valima ehk tühja sedeli kasti panema. Aga seda ei saa üleliia pahaks panna, sest ka mittevalimine on demokraatlikus ühiskonnas valik. Tavakodanikest ei osale valimistel ka iga kord 30-40 protsenti rahvast. Rahvas on poliitikute nägu ja poliitikud rahva nägu, kahjuks või õnneks.
Teine põhjus peitub selles, et kui meil räägitakse tihtipeale erakondade suutmatusest omavahel koostööd teha ja konsensust leida, siis seekord tegi olukorra hullemaks see, et kaks erakonda Reformierakond ja Keskerakond ei suutnud enda seeski seda koosmeelt leida ja on võitlusleerideks lagunenud,” arutles Priit Põdra.
Inimesed on tõsiselt pettunud
Aare Järviku sõnul võis mitmete valimiskogu liikmetega suheldes tajuda kavatsust vältida Reformierakonna kandidaadi valimist riigipeaks. “Mailis Reps ei saanud aga presidendiks tõenäoliselt ka põhjusel, et mõnedki keskerakondlased toetasid Siim Kallast.”
“Keerulised ja sageli vastuolulised poliitilised suhted pärsivad aga Eesti ühiskonna arengut ja tekitavad rahvale muresid. Samas olen veendunud, et omavalitsustest valitud valijamehed täitsid oma kohust lõpuni ega pannud kasti tühje sedeleid,” lisas Järvik.
“Olen rääkinud inimestega nii Puurmani kui ka Lohusuu vallas. Enamasti öeldakse, et presidendi valimata jätmine on piinlik. Keegi pole öelnud, et tore, et president valimata jäi. Pigem on kostnud pahameel.”
Ka Mustveed esindanud Riina Pajula väitis, et hääletas mõlemas voorus. Presidendi valimata jäämise põhjuseks peab temagi mänge n-ö suures poliitikas.
“Erakonnad pidanuks presidendikandidaadis ikka omavahel kokku leppima, mitte igaüks oma soosikut riigipeaks upitama,” märkis valijamees Aivar Anijago Kasepää vallast.
Põltsamaa valla esindaja Indrek Eensalu on arvamusel, et seoses presidendi valimata jäämisega peaksid ennekõike peeglisse vaatama riigikogu liikmed.
Palamuse valla esindaja Terje Rudissaar lausus, et presidendivalijad maapiirkondadest tegid oma tööd korralikult. “Mina isiklikult arvan, et tühje sedeleid panid kasti meie riigikogulased.”
“Võib öelda, et tegemist oli ajaloolise sündmusega. Esimest korda läheb presidendi valimine teisele ringile. Usun, et Eesti poliitika võidab sellest, nüüd tuleb erakondadel kindlasti koostööd teha ja leida üheskoos kandidaat, kelle selja taha ollakse valmis koonduma ühiselt ja loodetavasti sünnib see ilma kauplemise ja diilide tegemiseta,” märkis Priit Põdra.
“Praegu teevad riigikogu fraktsioonid ühise presidendikandidaadi leidmiseks koostööd. See pole aga mitte niivõrd laiapõhjaline demokraatia, kuivõrd hambad ristis kokkulepete sõlmimine,” tunnistas põltsamaalane Margus Oro.
JAAN LUKAS
