Vägeva Kodu valmistub varjupaigataotlejaid vastu võtma

Vägeva Kodus valmistutakse praegu Vao keskusest ümber suunatavate varjupaigataotlejate vastuvõtmiseks. Kolmekordse korterelamu üks püstak on renoveeritud ning saanud uue näo ja kuue.

Hoolekandeteenuste kommunikatsioonijuhi Ave Lillemäe sõnul oodatakse Vägevale juulikuuks Vao varjupaigakeskusest ümber suunatavaid varjupaigataotlejaid. Vägeva Kodusse saabub kolm perekonda Armeeniast, üks perekond Afganistanist ja üks perekond Iraagist. Kokku leiab Vägeva Kodus peavarju 22 inimest, nendest kümme täiskasvanut ja 12 last. Lastest kõige noorem on kolmekuune ja kõige vanem kümneaastane. Vägeva Kodu elamu alumisel korrusel on varjupaigataotlejate ühiseks kasutamiseks mõeldud ruumid ning lisaks kontori- ja turvaruum. Ülemistel korrustel paikneb neli korterit, mille remontimisel kasutati võimalikult lihtsaid materjale. Mõistagi on korterites ka internetiühendus. Igasse tuppa, kus on olemas kušetid, narid ning külmkapp, paigutatakse üks perekond. Korteris olev köök on mõeldud  ühiseks kasutamiseks.

Hoolekandeteenuste kinnisvarajuht Tiit Tsarski ei näe probleemi selles, et hoone kõrvalpüstakus elavad erihoolekannet vajavad inimesed. Nemad on külaliste saabumise eel elevil ning positiivselt meelestatud. Ka poes käimisega ei tohiks probleeme tekkida, sest Vao varjupaigakeskuse kogemus näitab, et kaupluses käiakse organiseeritult ja tuuakse korraga kohale suurem koguse toiduaineid ning muid esmavajalikke tarbekaupu. Kõrvalpüstakus elav Anneli lausus, et tema ei tea, kuidas peatselt saabuvatesse inimestesse suhtuda. Ise saabus ta Vägevale 1999. aastal ja talle seal meeldib.

Hoonet ümbritsevat territooriumi taraga ei piirata, küll on aga plaanis paigaldada värav hoone juurde viivale sissesõiduteele. Lillemäe sõnul peaks ühe Vägevale saabuva pagulaspere varjupaigataotlus olema juba positiivse vastuse saanud, mis tähendab, et sügisel võivad nad kolida omaette. Senine kogemus näitab, et varjupaigataotlejad soovivad ka edaspidi Eestisse jääda.  Üks Armeenia laps on käinud Eesti koolis ning räägib päris kenasti eesti keelt. Vaimastvere kooliga on juba läbi räägitud, et järgmise kooliaasta alguses on sealse koolipere hulka lisandumas kuus last. Ka lasteaiaealistele on juba mõeldud. Vägeva Kodu juhataja Vaido Kütt ütles, et saab esialgu varjupaigataotlejatega üksi hakkama, edaspidi on  nendega tegelejaid rohkem. Vaido Kütt usub, et saab ka keeleliselt uustulnukatega hakkama. Hoolekandeteenuste juhtide sõnul on parimateks vahendajateks uustulnukate ja kohalike elanike vahel võõrsilt tulnud lapsed, kes siinsete lastega ruttu kontakti saavad ning vaatamata keeleprobleemile üksteist hästi mõistavad.

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus