Avinurme vallas Vadi külas tegutseva muusika-lauluseltsi Metsakaja taasloomisest möödub tänavu kakskümmend aastat. Algselt vaid ühe külapeo organiseerimiseks kokku tulnud külaelanikud on seltsi tegevusaastate jooksul üles ehitanud seltsimaja ning korda teinud ka kogu selle ümbruse.
Vadi küla muusika-lauluselts Metsakaja registreeriti esmakordselt 1903. aastal, seltsis tegutsesid laulu- ja pasunakoor ning näitering, korraldati näite-, tantsu-, koka-, käsitöö-, õmblus-, aiandus- ja majade värvimise kursusi. Seltsil oli ka oma raamatukogu. Pärast seltsi likvideerimist hävis sõjatules kohaliku tarbijate ühistu poolt Metsakajale kingitud seltsimaja ning külarahva uueks kooskäimise kohaks kujunes 19. sajandi lõpus Vadi külla ehitatud koolimaja.
Vana Vadi koolimaja ehitati kooliks
“Vadi kool oli Avinurme vallas esimene,” rääkis kauaaegne külavanem ning külaseltsi taasloomise üks eestvedajaid Aire Jago. “Kooliharidust on siin antud 1775. aastast ning 19. sajandi esimeses pooles õppis siin üle 130 lapse. Praegu Metsakaja seltsi kasutuses olev hoone ehitati 1888. aastal kohalike meeste poolt. Üks Avinurme valla mees hakkas seda kevadel ehitama ning mihklipäeval tulid lapsed kooli. Maja ehitati just koolimajaks ning toonane ruumide lahendus on säilinud tänaseni.”
- aastast kuni 1949. aastani tegutses Vadil kuueklassiline kool, hiljem muudeti see neljaklassiliseks, õpilaste arvu vähenemise tõttu suleti Vadi algkool lõplikult 1963. aastal.
“Küla läks tühjaks ning viimati oli koolis vaid kuus last,” ütles ka ise Vadi algkoolis õppinud Aire Jago. “Koolimajja tehti seejärel pood, siin näidati ka filme ning toimusid erinevad kultuuriüritused ja külapeod. Tehti ka igasuguseid muid imeasju – hoonesse rajati tsiviilkaitseruum ning Jõhvist käidi siin sõda mängimas. Ehmatati lausa pool küla sellega surnuks,” naeris Jago.
Hiljem olid Vadi endises koolimajas ka eluruumid ning suviti tegutses seal õpilasmalev. Ühel hetkel jäi aga maja täiesti tühjaks ning selle ümbrus võsastus.
Noor pere tõi külla uuesti elu
“1995. aastal kolis Vadi külla üks noor pere, kes ei teadnud sellest kandist midagi,” lausus Aire Jago. “Ühelt vanamemmelt kuuldi, et koolimaja juures oli Avi jões hea ujumiskoht ning nad meenutavad siiani, kuidas nad nõgeste ja ohakate vahel teed rajades seda otsimas käisid.”
Kaks aastat hiljem tekkis külarahval idee korraldada sügisel mardipäeva pidu. “Algul mõtlesime, et saame lihtsalt kokku ja teeme ühe peo,” meenutas Aire Jago. “Külas polnud midagi teha ja kuskile minna, ka Avinurmes ei olnud sel ajal kultuurimaja. Leidsime umbes nelikümmend huvilist, kellega mõtlesime, et teeme vallale kuuluvas vanas koolimajas paar ruumi korda, ühte paneme laua ning teises saame tantsu lüüa.”
Tühjaks jäänud ruumid puhastati aastate jooksul kogunenud sodist, katkised aknad kaeti pappide ja kiledega. “Keegi oli majas saunavihtasid kuivatanud, ühe tala küljes oli pääsukesepesa,” ütles Jago.
Rahvas nõudis külaseltsi taastamist
“Idee tekkis 10. oktoobril, pidu toimus juba 15. novembril. Huviliste arv kolmekordistus selle ajaga, lõpuks oli meil saalis 120 inimest ning kõigil polnud istekohtagi.”
Samal peol tekkiski Vadi küla inimestel mõte taastada külaselts. “Rahvas sõna otseses mõttes nõudis seltsi taastamist,” meenutas Aire Jago. “Meie vanavanemad rääkisid pidevalt Metsakaja seltsist ‒ kui tähtis see oli ja mida seal omal ajal tehti. Seetõttu ei tekkinud ka mõtet, et mingit uut seltsi asutada, tahtsime kindlasti Metsakaja järjepidevuse alusel taasluua.”
Seejärel läkski seltsi taastamine tormiliselt käima ning äriregistrisse kanti muusika-lauluselts Metsakaja juba 1998. aasta veebruaris.
“Kui seltsi taasasutasime, oli elus veel kolmteist ennesõjaaegse seltsi liiget,” ütles Aire Jago. Tänaseks on neist alles vaid Arved Tamm, Vadi kandist pärit kirjaniku Heino Kiige sariromaani “Arve Jomm” peategelase prototüüp.
Seltsi taastamise järel võeti üheks tähtsaimaks eesmärgiks endise koolimaja hoone taastamine, raha selleks aga loomulikult nappis. “Kõigil oli siht silme ees, et see maja tuleb päästa,” lausus Aire Jago. “Koolimaja oli ikkagi nii jubedas olukorras, et oli lausa ime, et see püsti püsis.”
Esimesel aastal tehti palju vabatahtlikku tööd, esimesed toetused valla eelarvest saadi 1999. aastal. “Kuue küla koostöös saime asjad lõpuks nii kaugele, et valla eelarvesse tekkis külade toetuse rida. Esimese toetuse saime külapäevaks, hiljem tulid meile appi juba ka erinevad projektid.”
- aastal sai Metsakaja hasartmängumaksu nõukogult esimese toetuse maja taastamiseks. “Võitlemist oli palju, sest maja on ju ka muinsuskaitse all,” märkis Aire Jago. “”Kõik olid ühise eesmärgi nimel väljas ning mitmel korral tuli käia ka kultuuriministeeriumis oma seisukohti kaitsmas,” lisas ta.
“Esimese toetuse tulemusel saime asjad nii kaugele, et maja lammutati praktiliselt ära,” ütles 15 aastat Vadi külavanema ametis olnud Aire Jago. “Külarahvas ütles selle peale, et sooh, ta oleks ju veel käinud, aga nüüd nad hullud lõhkusid ta puhtast ära, nüüd ei ole enam midagi,” muigas Jago. “2002. aasta septembris toimunud suurte talgute käigus tehti ära kõik eeltööd. Laudised võeti maha, põrandad lõhuti välja ning seinad tugevdati ära, et maja laiali ei vajuks.”
Külaseltsi maja ehitustööd tegi Kadrina Ehitus. “Meil oli võrratu ehitaja, kõik laabus väga hästi,” lausus Aire Jago. “Ehitajad olid rahul ka külarahvaga. Meie valmistasime neile nädalavahetusel alati mingi etapi ette, ehitajad ütlesid, et oleks ka neil Kadrinas nii palju inimesi, kes midagi tegema tuleks. Arutati isegi seda, et tuleks meie valda ennast sisse kirjutada, aga nagu nad naljaga pooleks ütlesid, ei riski nad seda teha, sest siin aetakse tööle,” naeris Aire Jago.
“Ehitajad olid ka väga vintsked ‒ kahekümne miinuskraadiga panid vene mehed plekk-katust. Naersid, et viina kulub palju, aga pähe ei hakka. Meil oli aga seda ikka jube ränk vaadata.”
Maja sai korda lahkete annetajate abiga
Kõige suurema toetuse külaseltsi maja taastamiseks sai Metsakaja SAPARD-i programmist. “Selle juures oli aga selline konks, et käibemaks ja omaosalus tuli maksta seltsil endal. Kokku tuli meil leida 240 tuhat krooni, projektis osalenud kahes külas elas aga vaid 84 inimest, neistki olid üle kolmekümne lapsed,” rääkis Jago.
Omaosalus tuli nii toetajatelt kui ka külapäevadel kogutud rahalistest annetustest. “Jõulupeol korraldasime näiteks õnneloosi ja me olime nii õnnelikud selle raha üle, mis tookord õnnestus koguda. Selline power oli tookord kõigil sees, kõik tulid ja tegid kõike kogu hingest.”
Annetusi tuli nii Vadiga varem seotud kui ka täiesti võõrastelt inimestelt. “Ühel jaanipäeval tulid Vadile Estonia Brassi liikmed, kes olid andnud Avinurme kirikus tasulise kontserdi. Kogu seal teenitud raha annetati meile ning lisaks anti veel ka tasuta kontsert,” meenutas Aire Jago.
Seltsimaja esimene pool valmis 2005. aastal, teine osa kolm aastat hiljem. Kokku läks Vadi endise koolimaja taastamine maksma 3,2 miljonit krooni.
Kolmekümne kahe elanikuga Vadi küla seltsi kuulub praegu kolmkümmend seitse liiget. “Mitmed endised Vadi elanikud elavad linnades ja käivad siin puhkamas. Linnast tulijaid on praegu päris palju, naeramegi juba, et nad võiksid bussiga siia tulla,” ütles Jago. “Aeg muutub kiiresti, mingil hetkel mõtlesime põhiliselt selle peale, et lastel oleks tegevust, mingil hetkel oli meil aga palju üle 80aastasi liikmeid. Nüüd saab aga küla vanim elanik sel aastal 80aastaseks. Külaseltsil on aegade jooksul täiesti erinevad vajadused.”
Kahekümne aasta jooksul on Metsakajas tegutsenud näitering, laulukoor, rahvatantsurühm, lasteringid. “Enamasti teeme kõike seda iseendale, aga käidud on ka suurtel pidudel. Osalejate arv on küll natuke kokku kuivanud, aga käime siiski igal nädalal koos ning valmistume sügiseseks peoks. Kui inimesed on oma elust kakskümmend aastat millelegi pühendanud, siis väärib see tõsist pidu. Ainuüksi selle üle võime ju uhked olla, et oleme korda teinud nii maja kui ka seda ümbritseva viiehektarilise territooriumi.”
Aire Jago sõnul seltsil siiski tööd jätkub. “Sel aastal tahame renoveerida kõlakoja ning majja teha Heino Kiige toa,” lausus ta. “Põhiline on, et suudame säilitada kõike seda, mis juba olemas on. Mingil hetkel hakkas küll hoog vaibuma, kuid see tuleb uuesti tagasi. Seda näitasid nii EV100 avaüritus, kus me käisime külarahvaga matkalistele teed ja võileibu pakkumas kui ka kevadised talgutööd.”
MATI ALEV
