Jõgeva Vabadusvõitlejate Ühendus ja MTÜ Jõgevamaa Represseeritud tähistasid taasiseseisvumispäeval Põltsamaal ühiselt oma organisatsioonide loomise aastapäevi. Pidupäeval meenutati üheskoos neid, kes võitlesid meie riigi vabaduse eest, ning rõhutati, et unustada ei tohi eestlastele ajaloos osaks saanud ülekohut.
Sõja-aastatel Eesti vabaduse eest võidelnud endisi sõjamehi koondav vabadusvõitlejate ühendus sai tänavu kahekümneaastaseks, nõukogude võimu poolt represseerituid esindav ühing on aga nüüdseks tegutsenud juba veerand sajandit.
Rohkem kui 120 osavõtjaga kokkutulek avati pärgade ja lillede asetamisega Vabadussõja mälestussamba jalamile. “Meil on taas võimalik üheskoos meenutada seda, milline on olnud meie roll Eesti Vabariigi ideede säilitamisel, Eesti Vabariigi taaskehtestamisel ning meie põhimõtete edasiandmisel noorematele põlvkondadele,” ütles peakorraldaja, Jõgeva Vabadusvõitlejate Ühenduse juhatuse esimees Arnold Kull kokkutulnuid tervitades.
24 aastat vabal kodumaal
20. augustile kohaselt meenutati sõnavõttudes ka 24 aasta möödumist Eesti iseseisvuse taastamisest. “Oleme juba 24 aastat võinud elada vabal kodumaal,” lausus Arnold Kull oma avakõnes. “Oma riik on tõeliselt suur saavutus ning me oleme alati tänuvõlglased inimestele, kes selle taastamiseni viisid.”
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots asetas Vabadussamba jalamile lillekimbu kõigi nende mälestuseks, keda meie hulgas enam ei ole, kes aga tegid kõik selleks, et saaksime taas iseseisvas riigis elada. “Te kõik mõtlesite ja unistasite esimesest Eesti ajast ning lootsite ja soovisite, et see Eesti võiks jälle olla meie riik,” lausus linnapea. “Ma arvan, et me võime kõik rahul olla sellega, et meie taasiseseisvus saabus veretult. Ju siis keegi hoidis meid!”
“Asetasin pärja nende mälestuseks, kes on Eesti eest võidelnud relv käes, kes on võidelnud sõnaga või muu teoga,” ütles Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev. “Tänan kõiki, kes on aidanud kaasa Eesti taasiseseisvumisele kas relvaga võideldes või küüditatuna kaugel maal, mõeldes oma kodumaale, oma vabale maale. Kõik see on aidanud meid taas vabaks saada.
Usun, et kõik, kes on täna tulnud siia mälestama neid, kes jätsid oma elu vabadusvõitluse ajal või küüditamise tõttu, on täna õnnelikud selle üle, et meie lapsed ja lapselapsed saavad elada taas vabas Eestis,” lausus riigikogu liige Aivar Kokk kokkutulekul osalenute poole pöördudes. “Nii Siberis kui ka sealt tagasi tulles teie südametes olnud unistus, et Eesti saab taas vabaks, on teoks saanud. Eesti on nüüd juba 24 aastat vaba olnud ning see vabadus kestab igavesti.”
Juured kasvatavad uued viljad
“Ükski okupatsioon Eestis ei ole suutnud lahti rebida meie juuri,” tsiteeeris Kaitseliidu Jõgeva maleva pealik Mati Kuusvere oma sõnavõtu algul kaasvõitleja Andrus Rootsmäe samal päeval öeldud sõnu. “Juured on need, mis kasvatavad uue pea, uued lehed ja viljad. Me oleme juurdunud siia maase väga tugevalt, see on ime, see on meie tugevus. Tänasel rõõmupäeval mälestame neid, kes tegid meile võimalikuks oma riigi. Ei saa unustada neid, kes läksid kunagi sõtta suurte ja võimsate vastaste vastu, samuti ei tohi unustada ka seda ülekohut, mis meile on tehtud ja mida jätkuvalt tehakse. Meil on ilus riik, meil on siin hea elada, aga kõik see ei ole enesestmõistetav.”
Möödunud aastal istutasid Põltsamaal toimunud XXII Eesti vabadusvõitlejate kokkutulekul osalejad vabadusvõitlejate mälestuseks tamme. 1936. aastal Konstantin Pätsi poolt istutatud tamme kõrval sirguv puu tähistati nüüd mälestuskiviga, millelt eemaldasid katte Arnold Kull ja Eesti Vabadusvõitlejate Liidu juhatuse esimees Gunnar Laev.
Kokkutulekust osavõtjad siirdusid seejärel rongkäigus Põltsamaa represseeritute mälestuskivi juurde, kuhu asetati samuti lilled ja pärjad ning esineti päevakohaste sõnavõttudega. Edasi liikus rongkäik Põltsamaaa Niguliste kirikusse, kus toimus jumalateenistus. Piduliku ürituse lõpetas lõunasöök ja koosviibimine restoranis Konvent, kus sõjaaegsete sõdurilauludega esinesid Margus Põldsepp ja septembris 90 aastaseks saav vabadusvõitleja Boris Takk.
MATI ALEV
