Urmas Paet: „Halloo, Brüsseliski on bensiin vähe odavam!”

Maakonnas viibinud Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet astus läbi ka ajalehe Vooremaa toimetusest, kus andis lühikese intervjuu. Rääkisime Euroopa Liidus toimuvast ning tänasest Eesti poliitikast. Reformierakondlase Paeti sõnul võib Eesti eesistumise perioodi Euroopa Liidus lugeda õnnestunuks, kuid kodune majanduspoliitika on segi pööratud.


Mis Teid seekord Jõgevamaale tõi?

„Käin ikka aeg-ajalt Eestimaa eri paikades inimestega kohtumas. Rääkimas asjadest, mis Euroopas ja Eestis täna meile muret või rõõmu teevad. Nüüdki olid mul kohtumised Põltsamaa ühisgümnaasiumis, Lustiveres ja Siimustis.“

Kuidas arengud Euroopas praegu Eestit mõjutavad?

„Suures pildis on need rõõmu valmistavad arengud, kuid on ka asju, mis muret teevad ja kus valitseb teadmatus. Nagu näiteks kurikuulus Brexit. Pole ju täpset ettekujutust, millised saavad meie jaoks olema Brexiti mõjud. Milline saab siis olema Euroopa Liidu ja Suurbritannia lõplik kokkulepe? Just nendes punktides, mis ka Eesti inimesi mõjutavad: näiteks isikute vaba liikumine, mis puudutab töötamist ja õppimist, samuti mõju järgmisele Euroopa Liidu eelarvele.

Mis saab sellest suurest eelarveaugust, mille brittide lahkumine endaga kaasa toob? Kuidas see mõjutab tulevikus meid nii sissemakste kui väljamaksete osas? Brexit on aga ainult üks teema, neid on veel teisigi.

Näiteks kasvõi põgenike teema, mis pole senini head lahendust saanud. Üritatakse küll välja pakkuda mitmesuguseid stsenaariume, kuid pole veel leitud kõiki osapooli rahuldavat lahendust. Sellist, mis sobiks kõigile 28 liikmesriigile.

Siia juurde veel suhted Ameerika Ühendriikidega, mis igas aspektis otseselt või kaudselt ka meid mõjutavad. Ja siin on praegu kahjuks viimase aasta jooksul tekkinud juurde teemasid, kus Euroopa ja USA ei käi ühte jalga. Alates kliimapoliitikast, lõpetades viimaste arenguteni kabandussuhete alal.”

Millised sõnumid on meie jaoks positiivsed?

„Positiivsetest asjadest võiks välja tuua teema, millega ma ise olen tegelenud – see on Euroopa ühine kaitsepoliitika. Esimest korda panustatakse Euroopa Liidus ühiselt julgeolekusse. See on kindlasti areng, mis on meile kui piiririigile positiivne uudis. Mida rohkem on Euroopas arusaamist ja poliitilist tahet selle teemaga tegeleda, seda parem. See on ka lähiaastatel üks põhiküsimusi, kuidas Europpa Liidu kaitsepoliitika saab jalad alla. Väga olulised on siin veel küberkaitse ja hübriidohtudega, nagu näiteks propagandasõda, tegelemine.”

Kui reaalne tundub variant, et Brexiti puhul antakse brittidele uus võimalus rahvahääletuse korraldamiseks, et äkki mõtlevad ümber?

„Mulle tundub, et sellel ideel on järjest rohkem reaalset tagapinda. Mina isiklikult olen referendumi toimumisele järgnenud päevast alates olnud veendumusel, et tuleks teha veel uus referendum, ja  see tundubki nüüd reaalsuseks saavat.

Sest pange tähele, kui toimus eelmine referendum, siis inimesed otsustasid valdavalt ikkagi emotsiooni pealt. Puudusid objektiivsed arvutused, milline saab tegelikult olema Suurbritannia asend Euroopa Liidust lahkudes. Või milliseks jääb suhe Euroopa ja kogu muu maailmaga. Seda kõike polnudki siis võimalik teada, sest läbirääkimised, mis veel tänagi käivad, ootasid alles ees. Selles mõttes oleks õiglane panna referendumile see täpne olukorra kirjeldus, mis hakkab kehtima päevast, mil Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust. Siis oleks kõigil täpselt teada, mis juhtuma hakkab ja siis tasub küsida, kas nendel tingimustel soovitakse tõesti Euroopast lahkuda.

Võimalus uueks referendumiks on täna isegi suurem, kui see oli aasta tagasi, aga kui see peaks tulema, siis selle tulemust on ikkagi raske ennustada. Rohkem on küll selgust laual, kuid aeg teeb ka oma tööd: inimesed on juba Euroopast lahkumise mõttega harjunud. Ka tänane Briti sisepoliitika on väga habras.”

Kuidas hindate Eesti eesistumisperioodi?

„Esimese korra kohta hästi tehtud. Ma olen ise vahetult näinud 26 riigi eesistumist, seda nii kultuuriministrina, välisministrina kui Euroopa Parlamendi saadikuna, ning võin kinnitada, et Eesti oli oma efektiivsuse, ambitsiooni ja nähtavuse mõttes  tublisti üle keskmise. Tervikpilt oli positiivne, arvestades, et mingit eelnevat kogemust meil selleks polnud. Korraga oli meil vaja piisavalt palju inimesi, kes vedasid töögruppe ja seda valdavalt võõrkeeles, samas tuli hoida suurt eesmärki silme ees.

Arvan, et meie eesistumiseperioodi poole aasta võrra ettepoole toomine oli meile isegi hea. Ei olnud aega üle küpseda. Sest kui vaatasin, kui tõsiselt me selleks valmistusime, siis mul oli kohati isegi hirm, et valmistume üle.”

Kuidas hinnata seda, et Eesti saab Euroopa  Parlamendi järgmiseks perioodiks ühe koha Brüsselis juurde?
„Positiivselt, kuigi lõppotsust selle kohta ju veel ei ole. Kuid praeguse plaani järgi peaks Eesti küll lahkuvate brittide arvelt ühe koha juurde saama. See on ju kokkuvõttes hea.  Mida rohkem komisjone töötab meie inimeste osalusel, seda parem.“

Kuidas Eesti tänast poliitilist hetkeseisu kommenteerite?

„Ma pole siin ilmselt väga objektiivne. Minu jaoks on praegune opositsiooniparteide toetusprotsendi üleolek koalitsioonparteide omaga võrreldes liiga suur. See, et vahe on täna juba 21 protsendipunkti, näitab midagi. See ei tule tühja koha pealt. Ka mul on raske mõista neid otsuseid, mida Keskerakond või sotsid on viimastel kuudel teinud. Paljud otsused, nagu töötavate pensionäride sissetulekute kallale minek, on kaheldava sümboolse väärtusega Arvestades veel seda, et viimased 20+ aastat on meil räägitud väikestest pensionidest ning et pensionäride toimetulek on keeruline, mis on ka õige. Aga nüüd võetakse nendelt pensionäridelt, kes püüavad töötamisega end ise aidata, lihtsalt pensioni vähemaks. See on mulle sellelt valitsuselt mõistusevastane ‒ seda poleks oodanud.

Teiseks kogu ülejäänud maksupoliitika, mida jäärapäiselt ellu viiakse. Maksutulud seeläbi mitte ei kasva vaid kahanevad, alkoholil ja kütusel aktsiis tõuseb. Tänagi sõidan Jõgeva linna sisse ja mulle karjub teeäärsest tanklast tulba pealt vastu bensiinihind 1.39. Halloo, Brüsseliski on bensiin vähe odavam!

Kui vaadata meie elatustaset ja kütusehinda, mis mõjutab ju kokkuvõttes kõike, siis selle mõistmise asemel pannakse klapid pähe ja ei tunnistata, et on liiale mindud. Kogu majanduspoliitika on segi pööratud. See segadus aga süveneb. Mõju muudele majandusvaldkondadele alles tuleb. Selles kontekstis ei saa ma ka aru, mida IRL selles valitsuses teeb.”

TIIT LÄÄNE

blog comments powered by Disqus