9. detsembril peeti Laiuse põhikoolis erakorraline koosolek, kus kooli hoolekogu esimees Hardi Perk käis välja idee umbusaldada kooli direktorit Siiri Rahnu. Ettepanek koosviibijate toetust ei leidnud, kuid põletavad murepunktid said koosolekul siiski asjaosalistega läbi arutatud.
Hulk Laiuse piirkonnas elavate laste vanemaid on juba aastaid nurisenud, et kodukoha põhikooli areng pole olnud ootuspärane ja paljud neist eelistavad seetõttu panna oma võsukesed hoopis Jõgevale kooli. Laiuse põhikooli hoolekogu esimees Hardi Perk näeb selles küsimuses süüd kooli direktoril, kes ei pinguta piisavalt kooli arendamiseks ja atraktiivsemaks muutmiseks. Seetõttu esitas ta kooli direktorile Siiri Rahnule umbusaldusavalduse.
Et avalduses seisnud süüdistused olid karmid, kutsus direktor kokku kooli töötajaskonna, hoolekogu ja valla esindajad, arutamaks tekkinud probleemi tagamaid. Kuna koosolek oli mõeldud valitud seltskonnale, ei lubatud ajalehe Vooremaa esindajal seal viibida. “Mind ei olnud sellest teavitatud, et koosolekul osaleb ka ajakirjanik, ja probleemid oli tarvis siseringis läbi arutada, enne kui neid laiemale avalikkusele tutvustatakse,” ütles direktor Siiri Rahn.
Muutused ei sõltu vaid direktorist
Laiuse koolis peetud erakorraline koosolek kestis ligi kolm tundi ning pärast seda selgus, et hoolekogu esimehe esitatud umbusaldus läbi ei läinud. “Hoolekogu esimees tõi pretensioonidena välja pigem oma isiklikke seisukohti ning sellel polnud kogu hoolekogu toetust,” märkis koolijuht, ja hoolekogu esimees Hardi Perk sellele vastu ei vaielnud.
“Minu hinnangul pole direktor teinud piisavalt tööd kooli atraktiivsemaks muutmiseks, et kohalikud elanikud eelistaksid oma lapsed panna ikkagi Laiuse kooli, mitte Jõgevale. Kitsaskohad, mis ma koosolekul välja tõin, on minu isiklik seisukoht, kuid nendel on toetajaid ka lapsevanemate ja hoolekogu liikmete hulgas,” lisas Perk.
Üks hoolekogu liige tunnistas pärast koosolekut, et Laiuse põhikoolis on muutusi vaja, kuid ta ei pea vajalikuks selle pärast praegust koolidirektorit ametist vabastada. “Ega direktori vahetusega ei saa me asju muuta, sest ainult üks inimene ei saa kooli mainet parandada. Väikeses kogukonnas peame me kõik andma selleks panuse, et kohaliku kooli maine paraneks,” märkis ta.
Selle arvamusega nõustus ka üks Laiuse kooli pedagoog, kelle sõnul sattus direktor antud küsimustes alusetult löögi alla ning direktorile umbusalduse avaldamine muutuste läbiviimise deviisi all oli tema meelest liialdus. “Olen direktori tööga rahul, tema poole pöördudes saan alati asjakohast nõu ja asjad arutatakse korralikult läbi. Mulle tundus kolmapäevane umbusalduse avaldamine ebaausa võttena,” tunnistas ta.
Koosolekul osalenud Jõgeva vallavanem Enn Kurg ei kiitnud direktori umbusaldamise plaani heaks. “Hoolekogu on kollegiaalne organ ja seal peaks kooliga seotud asjad läbi arutama ning siis vajadusel kooli pidaja poole pöörduma. Siis saab koos arutada, mida saaks teha kooli pidaja, mida kooli personal ja mida lapsevanemad. Hoolekogu poolt ei ole nendel teemadel, mis umbusalduses kirjas, vallavalitsusele ega -volikogule kahjuks ettepanekuid esitatud,” märkis vallavanem ning lisas, et tema on kooli direktori tööga rahul.
Murelasteks liitklassid
Siiski ei saa väita, et Laiuse koolis peetud koosolek oleks olnud arutu ajaraiskamine, sest koolielu puudutavad valulised teemad said ikkagi käsitletud. Ühe suurema murepunktina mainiti liitklasse, mis on olnud koolis algkooliastmes kolmteist aastat.
“Väidetavalt on liitklassid need, mille pärast lapsevanemad ei taha oma lapsi siia kooli panna. Liitklasside teema pole ühelegi koolile kerge. Hoolekogu esimees väitis, justkui oleksin mina suur liitklasside pooldaja. Ma ei ole kunagi olnud liitklasside poolt, kuid nii väikese õpilaste arvuga pole meil teist valikut, kui me tahame koolina töötada,” märkis kooli direktor. Ta täpsustas, et riiklikult on sätestatud liitklasside loomisel piiriks 16 õpilast. See tähendab, et kui kahe klassi peale on 16 või vähem õpilast, tuleb klassid omavahel liita.
Veel lisas direktor, et isegi juhul, kui neil poleks Laiuse põhikoolis liitklasse, leiaks ikka mõni selle piirkonna lapsevanem põhjuse oma laps Jõgevale kooli panna. “Argumendiks võib olla lihtsalt asjaolu, et vanem käib ise Jõgeval tööl ja tal pole lapse kooli ja koju vedamisega probleeme, või tuuakse näitena parema huvihariduse võimalus,” nentis koolijuht. See tähendab, et liitklasside kaotamine ei pruugi Laiuse põhikooli õpilaste arvu märkimisväärselt suurendada.
Kooli direktor kinnitas, et lapsed ei jää liitklassides tähelepanuta. “Jõgeval on suured, üle kahekümne õpilasega üksikklassid, kus õpetaja ei pruugi iga lapseni jõuda, kuid siin jõuab õpetaja iga lapsega tegelda. Koolisüsteemis sees olles julgen väita, et liitklassides õppides laste haridus ei kannata,” kinnitas ta.
Hoolekogu esimees Hardi Perk jäi arvamusele, et uuest õppeaastast peaks Laiuse põhikoolis praeguse viienda ja kuuenda klassi lahku lööma ning esimese klassi õpilased peaksid alustama Laiusel oma kooliteed üksikklassis. “Laiuse kool peab olema jätkuvalt tugev üheksaklassiline põhikool. Selleks peavad kool ja hoolekogu jõuliselt ja koostöös pöörama tähelepanu kooli veel turvalisemaks muutmisele ning rõhutatult otsima võimalusi uuel õppeaastal liitklassidest loobumiseks,” kinnitas ta.
EILI ARULA
