Ajal, kui Eestisse hakati rajama avalikke internetipunkte, oli vaja leida selleks ruumid ning inimesed, kes arvutiga ümber käia oskasid. Tollase Avinurme valla Ulvi külas loodi selleks mittetulundusühendus, mille liikmed internetipunkti loomiseks taotluse esitasid. Nii loodeti tookord saada Ulvi Rahva Majale internetiühendus, aga nii paraku ei läinud.
Ulvi Naiste Ühenduse juhatuse liige Krista Pedak meenutas, et tollal mõeldi eelkõige sellele, kuidas kohalikele naistele tööd ja meelelahutust pakkuda. Mehed leidsid töö kiiremini ja said eluga järje peale. Kolhoosiajal jätkus tööd ka naistele, aga oma riigi taastamise järel see enam nii ei olnud.
Internetipunkti luua ei õnnestunud, hiljem avanes veel üks programm, mille vahendusel oli võimalik taotleda kontoriseadmeid. Selle kaudu saadud raha eest osteti 1999. aastal loodud seltsile faksiaparaat ning paljundusmasin. Kohaliku omaalgatuse programmi toel soetati ka arvuti ja skanner. Kuid ühel kaugel esmaspäevahommikul selgus, et faksi- ja paljundusaparaat olid ära varastatud. Kõigele vaatamata sai loodud selts tuule tiibadesse ning eesmärgiks seati naiste harimine nii kodumajapidamises vajalike teadmiste, ettevõtluse kui muu info osas.
Rajati mänguväljak
Üsna pea korraldati naistele ettevõtlusalane koolitus. Ettevõtjaks keegi ei hakanud, aga targemaks saadi ikkagi. Korraldati ka muid koolitusi ja õppepäevi, pakuti sportimisvõimalust. Selleks soetati nii lauatennise- kui koroonalaud, sai mängida indiacat ja sulgpalli. Ulvi Naiste Ühenduse juhatuse liikme Anu Toominga sõnul on organisatsioon siiani igal aastal Ulvil Avinurme valla suvelõpupidu korraldanud.
EV100 raames rajati naisteühenduse eestvõttel kortermajade juurde laste mänguväljak. Selle eest pälvisid Ulvi aktiivsed naised esimese Ida-Virumaal riigi sünnipäeva raames välja antud tunnustuse – EV 100 plaadi. Naisteühendusel on üheksa liiget. Nad tegid oma kätega korda Ulvi rahvamaja väikese saali ning hankisid sellele ka sisustuse. Praegu tegutseb nendega koos noorsootööd õppiv neiu, kes on korda tehtud ruumis lastele mitmeid üritusi korraldanud.
Rahvamaja on paljude aastate jooksul olnud Ulvi ja Adraku rahva kodune ja mõnus kooskäimiskoht, aga seal on nüüd kütmisega tõsiseid probleeme. Praegu annavad Ulvi Rahva Maja väikesele saalile ja vallavalitsuse ruumidele sooja õhksoojuspumbad. Kütta on vaja iga päev, sest siin asuvad raamatukogu, sotsiaaltöötaja vastuvõturuum ning ööbimistuba maaliinide bussijuhtidele.
Tegelikult oli hoonel oma katlamaja olemas, kuid selle seadmed müüdi maha. Krista Pedaku sõnul neid sellest tehingust ei informeeritud, nendega nõu ei peetud.
Ühenduse juhatuse liige Klaarika Klemm oli juba eelnevalt seda valdkonda tundvatelt spetsialistidelt välja uurinud, et katlasüsteemi oleks saanud kergesti pelleti- või õliküttele ümber ehitada. Krista Pedak kinnitas, et ehkki Ulvi Rahva Maja on suur hoone, leiaks see ajapikku piisavalt rakendust. Maja remondiks saaks toetust taotleda Leader-meetmest. Hoonele on tehtud energiaaudit, mille tulemused polegi väga halvad ning selle ümber on piisavalt vaba pinda, et maasoojusküte rajada. Kuid rahvamaja kuulub vallale.
Vaja sobivaid ruume
Eelmine vald pakkus teatud summat maja korrashoiuks naisteühendusele, kuid suure maja enda õlule võtmine pole nii lihtne, kui ehk paistab. Lisaks küttesüsteemi rajamisele oleks tarvis välja vahetada hoone aknad ja uksed. Mitmel pool on juba mittetulundusühingud sundseisu viidud, andes rahvamajad neile hallata, kuid sellest ei ole seni midagi head tulnud.
Rahvamaja probleemide taga on kinni ka mitmed muud tegevused, näiteks kangakudumine, sest kangasteljed paiknevad rahvamajas. Enamik naisteühenduse ettevõtmisi on rahvamajaga seotud. Kunagi olid väga populaarsed kohvikklubid, kuid nüüd pole neid kusagil korraldada. Ka pensionäride jututuba kogunes rahvamajja ning kunagi tegutses siin lausa mälumänguklubi. Nüüd on maja lihtsalt külm.
Sellele vaatamata toimetavad Ulvi Naiste Ühenduse liikmed edasi. Klaarika Klemmi kinnitusel on selliseidki naisi, kes ei kuulu külaseltsi ega naisteühendusse, aga kes löövad alati agaralt kaasa ürituste ettevalmistamisel. Inimesed vahetuvad ja ka mõned tegevused muutuvad.
TOOMAS REINPÕLD
