Esmaspäeval ja teisipäeval viidi Luua metsanduskoolis ning selle ümbruses läbi Noored Euroopa metsades Eesti finaalvõistlus, kus osales üle poolesaja õpilase neljateistkümnest koolist. Võistluse võitnud Hugo Treffneri Gümnaasiumi poiste võistkond sõidab septembris Lätti Euroopa finaalvõistlusele.
Kaks päeva kestnud võistlusel osalenud 13-19aastased üldhariduskoolide õpilased moodustasid üheksateist võistkonda. Eesmärk oli kõigil üks – pääseda sügisel Lätis toimuvale Euroopa finaalvõistlusele. Selleks tuli neil vastata võimalikult täpselt viktoriiniküsimustele, lahendada metsarajal välja pandud ülesandeid ning rääkida, mida nemad teeksid kümne hektari suuruse metsamaaga.
Võistluse korraldanud Luua metsanduskooli spetsialistid olid ülesanded seadnud selliselt, et eristuks, kes on võistluseks valmistunud ning kes mitte. Kümnes metsarajal üles seatud kontrollpunktis oli vaja lisaks metsandusteadmistele rakendada ka matemaatikatarkusi ning loogilist mõtlemist.
Võistlusel osalenud õpilased ise nentisid, et nende jaoks oli üsna keeruline hinnata silma järgi kaugusi, kõrgusi ja puu läbimõõtu. Kontrollpunktides võistlejate tulemusi hinnanud Luua metsanduskooli õpilased kinnitasid, et üldiselt on noortel silmamõõt paigas. “Eks paar ulmelist pakkumist oli ka, kuid üldiselt eksiti vähe,” rääkis metsanduskooli esmakursuslane Alfred, kelle kontrollpunktis tuli võistlejail distantsilt silma järgi puu kõrgust hinnata.
Treffneristide sõbralik rivaalitsemine
Esimeseks tuli Treffneri gümnaasiumi kümnenda klassi poiste võistkond. Noormehed ise hindasid viktoriiniküsimusi ja metsaraja ülesandeid endale jõukohasteks. “No kõige keerulisem oli just silma järgi kõrgusi ja kaugusi hinnata. Üsna keeruline oli ka metsatööriistade nimetusi ära arvata. Me küll teadsime, mida küsitavate tööriistadega teha saab, kuid täpset spetsiifilist nimetust ei teadnud. Päris palju nimesid lihtsalt tuletasime,” rääkisid võitjad.
Treffneri gümnaasium oli esindatud kolme võistkonnaga. Võidu koju viinud võistkonna liikmed tunnistasid, et nende koolis siiski väga suurt konkurentsi võistlusele pääsemiseks polnud. “Meilt küsiti, kes tahaks osaleda, väga palju vabatahtlikke polnud,” rääkis Martti Vanker, lisades, et võistluseks valmistumiseks tuli läbi töötada 90 lehekülje pikkune ingliskeelne metsanduslik õppematerjal.
Ingliskeelne materjal on vajalik ettevalmistus juba sügisel toimuvaks Euroopa finaalvõistluseks, sest seal käib kogu asjaajamine ning loomulikult ka võistlemine inglise keeles. Et õpilased paremini teadmisi omandaksid ning omavahel suhtleksid, loositakse sügisesel võistlusel võistkonnad ja komplekteeritakse nii, et ühe riigi õpilased samasse võistkonda ei satuks.
Luual peetud võistluse võitnud treffneristid kinnitasid, et võistlusele nad mütsiga lööma ei tulnud, käis sõbralik rivaalitsemine ja sooviti ära teha teistele oma kooli võistkondadele. “Kahju, et sügisel see Euroopa finaalvõistlus Lätis on. Oleks tahtnud kaugemale reisida,” nentisid Martti, Herman ja Madis Hugo Treffneri Gümnaasiumist.
Teadmised on piisavad
Luua koolis võistluse korraldanud Katrin Seglinš ja Kristi Parro tõdesid, et üldiselt teavad koolinoored metsandustarkusi üsna hästi. “Metsandusrajal olid õpilaste teadmised väga head ning oli näha, et nad on võistluseks valmistunud. Konkreetseid puudujääke raja poole pealt ei oska välja tuua. Metsandusrajal osutus kõige keerulisemaks puistu vanuse määramine vaatluse põhjal,” rääkisid nad.
Samas oli võistluse korraldajatele selge, et teadmisi hangivad noored peamiselt väljastpoolt koolitunde. “Üldiselt peegeldus ettekannetest, et enim teadmisi koguneb meediast ja õpetajalt ning võistluse õppematerjalidest. Teatakse globaalseid keskkonnaprobleeme, tuntakse taime- ja loomaliike ning metsade rekreatiivseid võimalusi. Vähem ollakse aga kursis Eesti metsandusega ja metsa majandamisega, st miks ja mida tehakse,” lisasid võistluse korraldajad Katrin ja Kristi.
EILI ARULA
