Kohus otsustas paigutada ühe Armeenia pere Vägeva varjupaigataotlejate majutuskeskusest rangema režiimiga Harku kinnipidamiskeskusesse põhjusel, et tagada peres sirguvate laste ohutus ning varjupaigataotlejatele kehtestatud nõuetest kinnipidamine.
Lõuna prefektuuri operatiivjuht Ottomar Virk kirjeldas, et sündmused said alguse juunikuu lõpus, kui politsei aitas Vägeva majutuskeskusest haiglaravile toimetada üht naist. “Sellel varjupaika taotleval naisel oli varem diagnoositud haigus, mis ei olnud küll eluohtlik, kuid vajas ravi jätkumist,” selgitas Virk.
Mees saadeti Harku kinnipidamiskeskusesse
Kaitsmaks laste ja ka teiste kõrvaliste tervist tuli naine viivitamata ravile saata. “Naine oli ravi suhtes algul tõrges, sest ei tahtnud kuigi kauaks lastest eemale jääda. Ühelt poolt on see arusaadav, kuid selgitasime, et lastel on hea meel emast, kui ta on terve ja tegus. Mees jäi lastega Vägevale,” kirjeldas Virk.
Vägeva majutuskeskuse elanikele tutvustatakse alati esmajärjekorras nende siinsete võimaluste kõrval ka kohustusi. Näiteks on varjupaigataotlejatel kohustus anda igal õhtul majavalvurile teada, et nad on tagasi keskuses ning pärast kella 23 tohib keskusest eemal olla vaid põhjendatud olukorras ja eelneva kooskõlastusega.
“Pärast pereema ravile viimist läks pereisa majutuskeskusest lastega ära, ei naasnud õigeks kellaajaks ega teavitanud kedagi, kuhu ta läks. Seega ei pidanud ta teadlikult majutuskeskuse kodukorrast kinni. Politsei võttis luubi alla selle pere laste heaolu ning asus tuvastama, kuhu mees suunduda võis ning kas kõik on ikka korras,” rääkis Virk.
Hilisel õhtutunnil tuli mees ise tagasi, kuid reegleid oli juba rikutud. Kohus otsustas mehe koos lastega suunata rangema järelevalvega majutuskeskusesse. “Selline otsus oli karm, kuid igati vajalik tagamaks laste turvalisus ning samas ka teiste Vägeva varjupaigataotlejate majutuskeskuse elanike heaolu ja kodukorrast kinnipidamine,” lisas Virk.
Pereisa sundis nälgima ka alaealisi lapsi
Järgmisel päeval pärast kinnipidamiskeskusesse saabumist alustas mees näljastreiki. Ta sundis endaga koos nälgima ka alaealisi lapsi. Hiljem sundis ta neid oksendamiseni sööma. Tema tegevusse sekkusid teised kinnipidamiskeskuses viibivad inimesed, kes mõistsid, et mehe käitumine on laste tervisele ohtlik. Ametnikud andsid kohe info edasi sotsiaalkindlustusametile, kellega koostöös tehti otsus lapsed kasuisast eraldada. Mõned päevad hiljem tegi kohus otsuse, et lapsed on paigutatud asenduskodusse, kuid mitte kauemaks kui kuus kuud.
Kohalikud politseinikud Jõgevamaalt on Vägeva keskuse personali ja sealsete elanikega juba varasemast tuttavad ning nüüdki ollakse pidevas suhtluses, et politsei nõuga kõigile kohapealsetele võimalikult mõnus ja turvaline elamine tagada. Näiteks on piirkonnapolitseinik Jana Õim käinud Vägeva majutuskeskuses pidamas loenguid turvalisuse teemadel ning käib vähemalt korra nädalas kohapeal, et uurida kas kõik on jätkuvalt korras. Samuti võib sealkandis varasemast enam kohata patrullpolitseinikke, kelle sõidumarsruut kulgeb Vägeva keskuse lähistelt.
“Tahame kohalikega kontaktis olla, infot vahetada ja kohapealset temperatuuri kraadida, et vajadusel mistahes laadi probleeme ennetada. Vao keskuse kogemusest panime kõrva taha, et väga väikestest vahejuhtumitest võivad kuulujuttude ja moonutatud info toel tekkida pinged. Usume, et kui jagame kohalikele ja nemad meile piisavalt infot olukorrast ja oma muredest, saame koos tarbetuid arusaamatusi ennetada,“ kirjeldas Virk ning julgustas inimesi politseiga infot jagama.
Varjupaigataotlejad saabusid Vägevale juuni lõpus
Juunikuu lõpus külastasid Vägeva varjupaigataotlejate majutuskeskust Lõuna-Eesti erinevate piirkondade politseitöötajad, et kohapealsete oludega tutvuda.
Osa varjupaigakeskuses olevaid lapsi on üsna kiiresti hakanud aru saama eesti keelest, kasutades ka üksikuid eestikeelseid sõnu. Lapsed omandavad keele kiiresti. Eesti keelt õpivad ka täiskasvanud. Mõned varjupaigataotlejad räägivad ka vene keelt.
Jõgeva valda Vägevale rajatud varjupaigataotlejate keskusesse saabus esimesed viis peret, neist neli peret saabusid juba 22. juunil ja üks pere saabus juuli algul.
Varjupaigataotlejate pered kolisid Jõgeva vallas asuvasse Vägeva Kodusse pärast seda, kui sealse hoone kahest trepikojast ühes lõppes juuni keskel kapitaalremont.
Maja teises trepikojas elavad 17 vaimupuudega erihoolekande vajajat edasi, kuid järk-järgult suunatakse ka nemad mujale ja siis jääb kogu maja varjupaigataotlejate päralt.
Täiendava majutusüksuse rajamine Vägevale oli vajalik seetõttu, et 70kohaline Vao keskus ei paisuks suuremaks, kui see kavandatud on.
HELVE LAASIK
