Möödunud neljapäeval Äksis Jääaja keskuses peetud teisel geopargi konverentsil kõneldi loodusturismi toodete ja teenuste arendamisest. Paljud ettekandjad rõhutasid, et turismiarendaja tulevikuklient on praegusest üsna erinev ning vastavalt sellele tuleb turule tuua ka teist laadi teenuseid ja tooteid.
Geopargi konverentsile olid oodatud nii Tartu- kui ka Jõgevamaa omavalitsuste esindajad, ettevõtjad jt turismi arendamisega seotud inimesed. Just kahe nimetatud maakonna omavalitsustel ongi plaan moodustada geopark, mis hakkab piirkonna loodus- ja kultuuripärandi baasil loodusturismi ja loodusharidust arendama ning selleks vajalikku võrgustikku looma. Konverentsil kõneldu aitas kuulajatel kujundada arusaama sellest, milliseid turismitooteid ja –teenuseid loodav geopark võiks pakkuma hakata.
Nagu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskuse tootearenduse koordinaator Gea Kammer märkis, läheb nn massiturismi puhul 80 protsenti tulust firmadele, loodusturism toob aga tulu ka kogukonnale. Eesti ongi tema sõnul hea loodusturismi sihtkoht, sest siin on vahemaad lühikesed ja inimasustus hõre. Ka EAS plaanib oma välisturunduskampaaniates tõsta esiplaanile Eesti kui loodusturismi sihtmaa.
Gea Kammer rõhutas aga, et turismis on trendid muutumas. Inimesed tahavad niisama vaatamise asemel tunda end osalejana ja lugude kaasloojana ning otsida tähendust, mõtestatust ja inimlikku puudutust.
“Inimesed ei tule vaatama külma kivi. Nende jaoks on olulisem see, milliseid lugusid müüja poes oma kodukoha kohta räägib,” ütles Gea Kammer.
Eestisse tulevad turistid jagunevad tema sõnul kaheks: nendeks, kes tahavad end välja elada, ja nendeks, kes tahavad enda sisse vaadata. Esimesed vajavad aktiivset ja adrenaliini üles kütvat tegevust, teised rahulikku looduses viibimist. Viimast eelistavad näiteks loodusblogijad ja need, kes tulevad täiendama enda kohatud linnu-, taime- või loomaliikide “kollektsiooni”.
Gea Kammeri sõnul on turismiarendaja tulevikuklient hipster, st noor, trenditeadlik ja heal järjel inimene, kes otsib erilisi elamusi, tarbib loodustooteid jne. Tuleviku turismitarbijate kohta oli käibel ka teistsuguseid määratlusi: generatsioon Alpha, põlvkond C, ja Y-generatsioon. Kolmel terminil oli teatavaid erinevusi, aga üldjoontes hõlmavad kõik noori, keda iseloomustab pidev võrgus olemine. Nende puhul kehtib ütlus: kui sind ei ole võrgus, siis ei ole sind olemas. See tähendab, et turismiettevõtjal peab lisaks korralikule kodulehele olema soovitavalt ka Facebook’i ja Twitteri konto.
Rohkem fantaasiat!
Üks ettekandjaist, Triin Saar oli aasta tagasi Eesti Maaülikoolis loodusturismi õppides korraldanud küsitluse selle kohta, mis põhjustab teismelistel ja noortel täiskasvanutel, kes on turismitoodete tulevikutarbijad, looduses viibides hirme ja ebamugavustunnet. 230 inimese vastustest selgus, et nn Y-generatsiooni esindajad väldivad looduses situatsioone, mis tekitavad hirmu, vastikust ja ebamugavustunnet. Selliseid emotsioone tekitavad näiteks võimalus ära eksida, võimalus kohata usse-madusid või mitmesuguseid putukaid, vajadus kulgeda mööda libedat, mudast või konarlikku pinda jne. Rappa minnakse hea meelega, kui sinna viib korralik tähistatud matkarada.
Loodusgiid Rein Kuresoo, kelle firma NaTourEst vahendusel on veerand sajandi jooksul Eesti loodusega tutvunud tuhanded Lääne-Euroopa loodushuvilised, tõdes, et algul tulid siia nn pioneerid, kes ei pirtsutanud ning olid kõigega nõus. Mida aeg edasi, seda rohkem on linnuvaatlejate ja muude paadunud loodushuviliste sekka hakanud sattuma tavaturiste, kellel on juba palju suuremad nõudmised majutuse, toitlustuse ja muu suhtes.
Eesti Maaülikooli doktorant Marika Kose, kes on ise ka tursmiettevõtja ja nõustaja, tõdes, et atraktiivsete toodete ja teenuste kõrval on oluline ka külalislahkus: turist peab tundma, et ta on piirkonda oodatud. Seoses sellega tuleks üle vaadata, millal külastuskeskused lahti on, kas jalgrattamatkajatel on võimalik vahepeal peatuda ja loodusväärtusi nautida, ilma et nad rataste turvalisuse pärast muretsema peaksid, või ei pääse nad teed ümbritsevate sügavate kraavide pärast teelt mahagi, kas turist pääseb järve äärde või vaatab talle juba mitukümmend meetrit varem vastu silt, mis teatab: “Ära tule!” Jne.
Ühe vahva turismitoote loo tõi kuulajateni Ermil Miggur. Tavaelus juristina tegutsev mees käivitas nimelt mõni aasta tagasi välismaiseid eeskujusid järgides mullihotelli. See on sisuliselt läbipaistva katusega telk, milles saab ööbida looduskaunis kohas tähistaeva all, ent kõiki hotellimugavusi nautides.
“Algul polnud mul raha, et ettevõtmist reklaamida, pärast polnud aga enam mõtet raklaamile raha raisata, sest meedia, sealhulgas välismeedia jooksis ise mullihotellile tormi,” ütles Ermil Miggur ja soovis kõigile saalisolijaile fantaasiat turismitoodete väljamõtlemisel.
Potentsiaal olemas
Kui Tartu- ja Jõgevamaa piiridesse kavandatud geopark on alles loomisel, siis konverentsil oli juttu ka kahe juba tegutseva geopargi, Karelia geopargi (Soome) ja Saarte geopargi (Eesti) kogemustest. Kohal oli ka Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Heikki Bauert, kes geopargi idee omal ajal Eestisse tõi. Tema meelest on Jõgeva- ja Tartumaal geopargi loomiseks potentsiaal olemas. Siin on piisavalt loodus- ja kultuuriväärtusi, mida turistidele näidata. Ent Bauerti meelest peaks olema geopargil olema kindlasti ka korralik mänedžment. See on üks eeldusi rahvusvahelise geoparkide võrgustiku liikmeks saamisel.
“Kui rahvuspargi puhul on esiplaanil looduspärandi kaitse, siis geopark peab tooma kohalikule kogukonnale tulu. Seda pole Eestis veel väga hästi mõistetud. Aga kui geopargid tulu tooma hakkavad, võivad need kujuneda heaks rohuks maapiirkondade tühjaksjooksmise vastu,” ütles Heikki Bauert.
Loodava geopargi projektijuhi Kaidi Randpõllu sõnul ei valitud 4. veebruari konverentsi toimumispäevaks juhuslikult, vaid selleks oli kindel põhjus: 4. veebruaril 1964 asutati Vooremaa maastikukaitseala, mis on loodava geopargi ajalooliseks aluseks.
“Oleme väga rõõmsad, et loodusturismi toodete ja teenuste arendamisele pühendatud konverentsile nii palju kuulajaid tuli,” ütles Kaidi Randpõld.
Tema sõnul on geopark kui organisatsioon veel moodustamata, sest sellele pole head nime leitud. Algul räägiti Vooremaa geopargist, ent nüüdseks on ideega liitunud ka vooremaastiku alalt välja jäävaid piirkondi. Seepärast oleks vaja leida ettevõtmisele teine nimi.
Konverentsi päeval avati Jääaja keskuses näitus Tartu valla korraldatud fotokonkursi “Vooremaa voorused 2015” parematest töödest. See on seal üleval kuu aega, siis “kolib” see Lähte ühisgümnaasiumisse. Märtsi alguses kuulutatakse aga välja juba järgmine fotokonkurss, mis keskendub siseveekogude ja märgalade jäädvustamisele.
RIINA MÄGI
