Jaanilaupäeval saab tuntud puidumeistrite kantsis Avinurmes teoks traditsiooniline tünnilaat. Aastal 2000 alguse saanud tünnilaata peetakse tänavu juba 18. korda. Avinurme tünnilaat on nii populaarne ettevõtmine, et isegi vihmase ilma korral külastab seda umbes 10 000 laadalist.
Avinurme vallavanema Aivar Saarela sõnul sai Avinumre tünnilaat tegelikult alguse üsna kummalisest ja kurvavõitu sündmusest ehk kunagisest Maapanga krahhist. Ajal mil Maapank pankrotistus, oli paljudel Avinurme ettevõtjatel raha sellesse panka paigutatud ja see sattus löögi alla. Nii pöördusid Avinurme ettevõtlikud mehed tollase Eesti presidendi Lennart Meri poole, kellele nad puidutoodete turustamise probleemidest rääkisid. Lennart Meri soovitas Avinurme puiduettevõtjatel toodete turustamiseks koostöös väljund leida.
Hea ilmaga 15 000 külastajat
Nii loodi Avijõe Selts, mis algatas pütilaada idee ja juba 2000. aastal saigi Avinurme esimene pütilaat teoks. Pütilaata korraldati seitse-kaheksa korda Avijõe Seltsi eestvedamisel, seejärel võeti laada korraldamine paariks aastaks kohalike külaseltside poolt üle.
Samas oli Avinurme pütilaat aastatega juba nii suureks ettevõtmiseks kasvanud, et külaseltside jaoks osutus laada korraldamine liialt “suureks suutäieks”. Seetõttu võttis laada korraldamise enda õlule Avinurme vald ja nii ongi pütilaada korraldamine viimase kümnekonna aasta vältel valla kanda olnud.
Aivar Saarela sõnul on Avinurme tünnilaat aasta aastalt aina kasvanud ja 10 000 laadalist käib laadalt läbi ka siis, kui taevast kasvõi pussnuge alla sajab. Ilusa ilmaga küünib laadakülastajate arv 15 000.
Vallavanema sõnul on Avinurme tünnilaada kõige olulisem eesmärk pakkuda kauplemisvõimalust kohalikele ettevõtjatele ja käsitöömeistritele, samuti võimaldada esineda Avinurme aleviku ja selle lähema ümbruskonna isetegevuslatel. Avinurme laat on kauplejate jaoks sedavõrd kuum koht, et juba päris aasta alguses on viimased kauplemiskohad välja jagatud ning põhiline müügikohtade broneerimine toimub laadale eelneva aasta lõpus. Kui keegi endale müügikoha broneerinutest loobub, saab punase joone alla jäänud, pingereas kõige kõrgemal kohal olev, kaupleja selle endale.
Oodatud käsitööga kauplejad
Aivar Saarela lausus, et Avinurme tünnilaadal on esiplaanil käsitööga kauplejad. Samas rõivastega kauplejate ees korraldajad ust kinni pole löönud, sest nemad aitavad laada korraldamisega seotud kulutusi katta. Mis laada nimes kajastuvatesse puidust tünnidesse puutub, siis tõdeb Aivar Saarela, et need on tõepoolest defitsiitseks kaubaks muutunud.
Küll aga leiab laadalt tänavu rohkem laastutooteid, sest igal tünnilaadal on erinev teema ja seekord on selleks laastutooted. Ehkki Avinurme tünnilaat toimub väga erilisel ajal – jaanilaupäeval ‒ on Aivar Saarela kinnitusel just see päev laadaks väga sobiv, sest linnainimesele tuleb maa ja maarahvas enamasti meelde kahel korral aastas. Üks neist on jõulud, kui maal saab verivorsti, hapukapsast ja seapraadi süüa ning teine jaanilaupäev ja jaanipäev, kui linnarahvas maale jaanitulede ümber koguneb. Kui siis juba sõit linnast maale ette võetakse, on ka põhjust laadal ära käia.
Pealegi pole laat mitte ainult ostmise, vaid ka tuttavate ja sõpradega kokku saamise, kultuuriprogrammi nautimise ning lihtsalt mõnus ajaveetmise koht.
Avinurme tünnilaat lõpeb alati suveteatri uue etendusega. Kaugemalt Avinurme tünnilaadale tulnud inimesed tavaliselt suveteatri etendust vaatama ei jää, küll aga saab etendusest osa umbes paar tuhat ümbruskonna inimest. Päeva lõpetab suur jaanisimman, mille kulminatsiooniks on südaöö paiku korraldatav ilutulestik.
TOOMAS REINPÕLD
