Mustvee kultuurikeskuses esitletakse reedel trükisooja raamatut “Ühe Mustvee silla kolm lugu”, mis räägib kolmest sillast – kahest vanast, mis juba lõhutud ja ühest uuest, mis alles tänavu suvel valmis sai.
Kui vana betoonsilda 2014. aasta augustis lammutama hakati, pildistas Mustvee linnaraamatukogu töötaja Anu Ots raamatukogu rõdult alanud töid. “Mul tekkis hasart, mida on tehtud ja kui kaugele jõutud. Sageli pildistasin hommikul tööle tulles. Mõnikord tuli päeval keegi raamatukokku ja teatas, et toodi uued kraanad. Siis jooksin kohe pildistama,” meenutas ta.
Ajalugu sündis otse silme all
Naine sai aru, et tema silmade all tehti tol hetkel ajalugu. Tänu sellele, et Anu abikaasa Vello Ots kogub vanu fotosid ja postkaarte, olid tal ka varasemate sildade pildid olemas. Anu skännis need arvutisse ja trükkis välja ning raamatukogus sündis näitus “Ühe silla kolm lugu”. Raamatukogus on varemgi taolisi näitusi tehtud. Anu Ots lisas vanad pildid vana silla lammutamisest ning uue kerkimisest tehtud fotode juurde. Need pakkusid inimestele erilist huvi.
Nähes Otsa koostatud näitust “Ühe silla kolm lugu”, ütles seda raamatukokku vaatama tulnud lugeja Urve Hansson, et tema ei näe kahjuks kõiki pilte, äkki saaks silla piltidest mapi või raamatu koostada, jääks inimestele mälestuseks. Mõte raamatust meeldis paljudele. Nii rääkis Anu Ots oma ideest Mustvee linnavalitsuse liikmele Aive Tammele, kellel on kogemusi projektide kirjutamisega. Viimaselegi meeldis see idee ning koos linnaraamatukogu direktori Laidi Zalekešinaga hakati tegutsema.
Aive Tamm kirjutas koos Mustvee kultuurikeskuse kunstilise juhi Valentina Jazõkovaga projekti nii Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupile kui ka Kultuurkapitalile ja mõlemalt poolt saadi toetust. Sellest piisas, et anda raamatu koostamiseks tõuge, kuid summa ei katnud kõiki vajalikke kulusid. Siiski otsustati, et raamat saab kokku veel käesoleval aastal.
Ljudmila Žulina soovitas tõlkida tekstid ka vene keelde, sest Mustvee on kakskeelne linn. Ta tõi raamatu tekstide koostajale Laidi Zalekešinale kirikuraamatu, kus kirjas vana betoonislla avamise täpne kuupäev – 1934. aasta 24. november.
Esimest korda ilmus Mustvee ajalugu käsitlev raamat nii eesti kui ka vene keeles.
Vanad pildid Vello Otsa kogust
Kõige vanem raamatus leiduv pilt on Vello Otsa erakogust ning pärit aastast 1905. Järgmine, saksakeelne piltpostkaart pärineb aastast 1910. Selle saatis Mustveest Riiga oma sugulastele Mustvee muuli ehitanud mees. Mis aastal see foto tegelikult tehtud on, pole teada.
Raamat poleks nende vanade väärtuslike sillavaadeteta kindlasti sündinud. “Kui kodus kogutakse ajalugu, siis sillaraamat oli üks võimalus neid vanu asju ka teistele huvilistele näidata,” tõdes Anu Ots.
Vana betoonsilla pilte ning nõukogudeaegseid silla fotosid küsis Aive Tamm maanteemuuseumist ning raamatus on kautatud ka nüüdisaegseid droonifotosid. Oma fotosid andis Jõgeva fotograaf Johannes Haav. Eesti Rahva Muusemist saadi vana puusilla foto.
Raamat sündis paljude koostööna
Laidi Zalekešina rõhutas, et raamatu koostajad tegid koostööd paljude inimestega. “Ainult nii saabki sündida taoline teos,” lisas ta. “Vastastikune abi ja toetus oli meile väga oluline,” lisas ta. Raamatu koostajad tänavad tõlke Tanja Zubovat ja Nadja Kasjanenkot väga kiire ja professionaalse töö eest.
Aive Tamm lisas, et see raamat on natuke nagu pildiraamat ja veidi ajalooraamat. “Meie koostajatena saime oma linnast teada uusi fakte, seda lihtsalt pilte vaadates. See sünergia, mis raamatu koostamise käigus Mustvees tekkis, oli hästi võimas.”
Tõsist vaeva nägi kujundaja Edvin Kasemets, ta ei väsinud välja pakkumast aina paremaid variante.
Raamatut “Ühe Mustvee silla kolm lugu” saab osta juba selle esitlusel, mis toimub kultuurikeskuse galeriis reedel. Samuti on raamat müügil laupäeval Mustvees peetaval jõululaadal.
“Ühe Mustvee silla kolm lugu”
Väljaandja: Mustvee linnavalitsus, Mustvee Turismikoda
Koostajad:Anu Ots, Laidi Zalekešina, Aive Tamm
Trükk: R.M.S.R. Trükikunst
HELVE LAASIK
