Viis Torma vallavolikogus opositsioonis olevat valimisliidu Meie koduvald Torma saadikut on peatanud protestiks esinduskogu otsuste vastu kolmeks kuuks oma volitused. Vooremaale teadaolevalt loobuvad ka asendusliikmed volikogu töös osalemisest.
Mida teevad asendajate asendajad, pole teada. Kõikidele asendajatele selle valimisliidu nimekirjast asendajaid enam ei jätku, sest kokku oli valimisliidus Meie koduvald Torma 14 liiget. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi on nii, et kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla või linna valimiskomisjon. Kui selles valimisringkonnas ühelgi erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks selles valimisringkonnas valimata jäänud kandidaatidest kõige rohkem hääli saanud kandidaat.
Selgitusi nappis
Oma volituste peatamise põhjuseks peavad rahvasaadikud vallavolikogu jätkusuutmatut tegevust valla haridusprobleemide lahendamisel. Torma vallavolikogu liikme volitused tänavu 31. juulini peatanud kohaliku põllumajandusosaühingu juhi Ahto Vili hinnangul ei arvesta esinduskogu poolt vastu võetavad otsused kohalike elanike huve ja on vallale nii majanduslikult kui ka rahaliselt kahjulikud. Jutt käib vallavõimu soovist ühendada Carl Robert Jakobsoni nimelise Torma Põhikooli ja lasteaia “Linnutaja” juhtimine.
Oma volitused peatanud valimisliidu Meie koduvald Torma liige Tiiu Lindsalu ütles, et volikogu liikmetele esitatud eelnõu Torma kooli ja lasteaia ühtse juhtimise alla viimise kohta saadeti vallavolikogu liikmetele neli päeva enne eelmise vallavolikogu istungit. “Juurde ei olnud lisatud ühtegi alusdokumenti, mille alusel oleks pidanud eelnõu koostatud olema. Puudusid mõlema haridusasutuse hoolekogu arvamused, lastevanemate arvamus tehtavast ümberkorraldusest (seadusest tulenevalt on lapsevanematel õigus saada teavet haridusasutuse töökorralduse kohta), puudus Torma kooli õpilasomavalitsuse arvamus, ei olnud lisatud personali ettepanekuid ega isegi mitte volikogu hariduskomisjoni protokolli. Viimane dokument oleks pidanud kokkuvõtlikult selgitama, kas ümberkorraldamine on õigustatud ja vajalik või mitte,” märkis Lindsalu.
Sadalas ei suleta
Torma vallavanem Triin Pärsim selgitas, et reform puudutab kogu Torma valda, ka Sadala kooli ja lasteaiarühma. Vallavanema sõnul jääb haridusasutuste juhtimine ajale jalgu, õpilaste arv väheneb ka Torma vallas. “Jõgeva linn hakkab ehitama suurt uhket põhikooli, me peame hoidma oma haridusasutusi väga heal tasemel, et lapsevanemad ei hakkaks tegema valikuid moodsa kooli kasuks. Õppevahendite soetamiseks ja remondi tegemiseks on vaja raha. Oleme raha kokkuhoiukohti kaalunud, personali igal pool vähendanud, on jäänud ainult juhtimise ümberkorraldamine,” lisas ta. Ahto Vili sõnul õpib Jõgeva põhikoolis praegu 12 Torma vallast pärit õpilast, viies aastas oma koduvallast välja ligikaudu 58 000 eurot. “See ei ole kokkuhoid, ” tunnistas ta.
Tiiu Lindsalu hinnangul ei anna selline ühtse juhtimise alla viimine mingit kokkuhoidu. “Pigem suurenevad kulutused. Kokkuhoiu koht on eelarves selle koha peal, kus on kirjas Sadala ja Torma kooli kohamaksumuse summad. Nende võrdlemisel ei ole raske aru saada, kus on kokkuhoid. Kui kümne kilomeetri raadiuses on maakonna suurim põhikool, siis tuleks mõelda, kas tasub pidada eraldi 30 õpilasega liitklassidega kooli. Aga küll haldusreform asjad paika paneb,” lisas ta.
Ahto Vili sõnul on võimuliit jätnud Sadalasse algkooli ja rajanud sinna ka lasteaiarühma, kulutades selleks üle 100 000 euro valla raha. Võimuliidu väitele, et juhtimist ühendades säästetakse 20 000 eurot valla raha kuus, vaidlesVili vastu. Tema hinnangul kulub Sadala kooli ja lasteaiarühma ülalpidamiseks kuus rohkem raha kui Tormas.
Vili sõnul jääb valla buss Torma ja Sadala vahet edasi sõitma, sest Sadala koolis lastele süüa teha ei tohi, toit tuuakse Tormast, samuti käivad Sadala kooli õpilased Torma võimlas kehalise kasvatuse tundides ning ka tööõpetuse tunnid viiakse läbi Tormas asuvates vastavates klassides.
Pärsimi sõnul on korduvalt räägitud Sadala kooli kinnipanekust, kuid sellega ei saa nõustuda. “Kui tööandjad loodavad saada Sadala kanti noori peresid, siis on kool ja lasteaed võtmeküsimused,” nentis ta. Lähema viie aasta jooksul peaks tema kinnitusel kõik Torma valla haridusasutused ühtse juhtimise alla viima. Kuid kõike korraga ei saa, tuleb tegutseda sammhaaval. “Praegu liidame lasteaiad koolidega, Sadala lasteaiarühm Sadala kooli külge ja Torma lasteaiarühmad Torma kooli külge,” tõdes ta. Sadalasse jääb pool juhikohta, Tormasse üks juhikoht, lisaks kaks poole kohaga õppejuhti.
Põhimõtteline otsus tehtud
Torma kooli ja lasteaia ühendamise otsus langetati eelmisel vallavolikogu istungil tänavu 23. märtsil. “Enne volikogu istungit toimus eelmisel õhtul rahvakoosolek, kus rahvas oli rahulolematu, et valla hariduselu korraldamisel tehakse põhjendamatuid muudatusi ilma asjaosalistega arvestamata. Rahvakoosolek protokolliti, sellest võttis osa 65 inimest. Ka seda protokolli ei võetud volikogus arutamiseks, kuigi üks volikogu liige avaldas soovi sellega tutvuda. Otsus võeti vastu seitsme poolthäälega,” ütles Tiiu Lindsalu.
Otsust hakati 13. aprilli volikogus muutma. “Haridus- ja teadusministeeriumist tulnud kirja pole jällegi esitatud volikogu liikmetele ja seda pole ka valla dokumendiregistris registreeritud. Et ministeerium on sellise kirja saatnud, sai lugeda 13. aprillil volikogule esitatud eelnõust,” rääkis Lindsalu.
Vallavanem Triin Pärsim tunnistas, et üks haridusasutus ei saa olla ümber korraldatud kahel erineval moel. “Kui Sadalas rääkisime ühinemisest ja Tormas liitmisest, siis peame nüüd ka Tormas rääkima liitmisest,” märkis ta.
Tiiu Lindsalu ütles, et just need seitse koalitsiooni kuuluvat volikogu liiget on kirjutanud alla koalitsioonilepingule, milles nad on lubanud kaasata otsuste tegemisel avalikkust ja muuta otsustusprotsess läbipaistvaks. “Õigusakti eelnõule ei kohaldatud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja ning haldusmemenetluse seadusega määratud eelnõule sätestatud nõudeid, puudusid alusdokumendid. Seega on volikogus rikutud hea halduse tava põhimõtete kohaldamist omavalitsuse juhtimisel.”
HELVE LAASIK
