Torma vallavolikogu võttis kolmapäeval peetud istungil häältega 8:2 rahvaküsitluse tulemusele tuginedes vastu protokollilise otsuse eelistada haldusreformi käigus suurema omavalitsuse moodustamiseks läbirääkimiste pidamist Jõgeva suunal. Ühtlasi nõustuti Jõgeva linnavolikogu ettepanekuga alustada läbirääkimisi haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks.
Istungi algul tegi vallavolikogu liige Luule Väin ettepaneku jätta välja päevakorrapunkt, mis käsitleb haldusreformi teemaliste läbirääkimiste pidamisel valiku tegemist kas Jõgeva või Peipsi piirkonna suunal. “Rahvaküsitluse tulemusi (46 protsenti Peipsi ja 51 protsenti Jõgeva suuna poolt) arvestades peaksime edasi osalema mõlematel läbirääkimistel ja vaatama, mis tulevik toob. Kas me peame ikka kiirustama. Ma koputan teie südametunnistusele.”
Lähtuti rahvaküsitluse tulemustest
Väina ettepanek ei leidnud volikogu enamuse toetust ja teema jäi päevakorda. Häältega 8:2 otsustati läbirääkimistel eelistada Jõgeva suunda. “Võtsime vastu teemakohase protokollilise otsuse, sest rahvaküsitlusel eelistati ikka Jõgeva suunda. Variandina B jätaksime aga alles tegevuse Peipsi piirkonna suunal, millele orienteeruksime siis, kui me ei saa Jõgeva poolega kokkuleppele hariduse-, kultuuri-, sotsiaaltöö või muu valdkonnaga seotud küsimustes. Võimalus Peipsi ümbruse omavalitsuste läbirääkimistel juhtivkomisjonides osaleda on aga meie valla esindajatel ka praegu,” märkis volikogu esimees Ülvi Nool.
“Haldusreformi suuna valimise üle otsustamisel oleks pidanud rohkem vallaelanike arvamusi kuulama. Mina olen veendunud Peipsi suuna pooldaja, sest usun, et selles regioonis on Torma vallal suuremad võimalused,” lausus Luule Väin.
“Me korraldasime osaühingus Sadala Agro küsitluse, kus enamik küsitletutest pooldas ühinemist Peipsi suuna omavalitsustega. Meie põllumajandusettevõttel on Peipsi regiooni omavalitsustes ka põllumaid,” ütles vallavolikogu liige Andres Meos, kes töötab Sadala Agros töökoja juhatajana.
Torma vallavolikogu hariduskomisjoni esimees Angela Saksing hääletas liitumisläbirääkimistel osalemises Jõgeva suuna eelistamise poolt. Tema sõnul tuleb asjale kasuks, et Torma vald on haldusreformi eel juba haridusvõrku korrastanud.
Väiksem konkurents EL toetustele
Torma vallavanem Triin Pärsim, kes on valla haldusreformi komisjoni liige, ütles, et läbirääkimistel nii Peipsi kui ka Jõgeva suunal on omad plussid ja miinused. “Põhjusi, miks on mõistlik Jõgeva suunal läbirääkimisi jätkata, on mitmeid. Kõige olulisem on ehk see, et Jõgeva suunal on meil eelkõige investeeringute vajadust silmas pidades arengukavalisi tegevusi parem ellu viia. Seni avaldatud investeeringute kava kohaselt on Jõgeva piirkonnas väiksem konkurents Euroopa Liidu toetuste, CO2 rahade ja keskkonnatoetuste kasutamiseks. See jätab meile omakorda suuremad võimalused toetusi saada, sest pelgalt oma eelarve võimekusele lootes ei suuda me arengueesmärke täita,” tunnistas vallavanem.
Pärsim lisas, et Torma valla inimesed on harjunud Jõgeva linnast saama eriarstiabi, haridus- ja kaubandus-teenindusteenust. “Jõgeva linna ja valda käib meie vallast tööle üle 80 inimese,” lisas ta. Torma valla tugevuseks ühinemisläbirääkimistel nimetas vallavanem toimivat haridusvõrku, mitmekülgseid sotsiaalteenuseid, rahvamaju, heas korras teid ja tänavaid – kvaliteetset elukeskkonda, mis hoiab inimesi piirkonnas.“
“Haldusreform ei ole präänik, mida riik omavalitsustele liitumise korral pakub, ega tähenda üksnes piiride muutmist, vaid eesmärgiks peab olema kohaliku omavalitsuse arendamine. See tähendab tõsiseid prognoose, vaja on ette analüüsida, milline näeb meid ümbritsev ja omavalitsuse koht välja paari-kolmekümne aasta pärast. Pikaajalise strateegia kujundamine hõlmab paindlikke lahendusi praeguste omavalitsuste elanike tarvis, arvestades kohalikku eripära. See tähendab ka tõsiasja, et endistest konkurentidest – omavalitsustest, saavad koostööpartnerid. Eelneva realiseerumine loob vundamendi tugevaks omavalitsuseks. Arusaadavalt on läbirääkimiste käigus küsimusi, mille osas ei olda ühte meelt, kuid selleks diskussioonid ongi, et pakkuda välja erinevaid lahendusi. Valuküsimusi ei tohi karta, neid tuleb juba eos lahendada.
Meie soov on, et Jõgevamaa Eestimaa kaardil säiliks, siis on eriti oluline kuidas tugevdada koostööd maakondlikul tasandil,” arutles Jõgeva linnavolikogu aseesimees Mai Treial.
Tuleb minna detailideni
Jõgeva linnavolikogu esimees Margus Kask ütles, et läbirääkimiste käigus tuleb ühinevatel omavalitsustel kokku leppida mitmeid asju – loodava valla valitsemise struktuur, vallavalitsuse teeninduspunktide asukohad ja sealt saadavad teenused, lähiaastate investeeringud jne. “Läbirääkimistel on oluline, et iga omavalitsus toob esile need aspektid oma vallast/linnast, millega teised peaksid arvestama. Torma valla esindus peaks ühelt poolt tooma esile, mis on need väärtused, mille eest nad seisavad oma praegust valda silmas pidades. Teisalt seda, milline võiks olla see loodav omavalitsus, mis annaks kogu piirkonnale arenguhoogu juurde,” lausus ta
“Jõgeva linna ja Torma valla haldusreformi komisjonide kokkusaamisel tuleb kindlasti kõnelda Torma valla kui liitumispiirkonna vajadustest ja võimalusest pikemas ajapiiris, 10-15 aasta perspektiivi silmas pidades. Päevakorda võiks tulla võimaliku haldusmudeli kirjeldamine ja investeeringukava analüüs. Liitumisläbirääkimiste jooksul toimub kindlasti hulganisti töökoosolekuid. Nende kohtumiste tulemusena peab selgeks saama, kuidas me tagame Torma valla piirkonnas teenuse – ametnike ja spetsialistide kättesaadavuse, mil moel jääb toimima kommunaalmajandus, millised on arengusuunad sotsiaalteenuste osas, kuidas saab toetada haridusasutuste ja rahvamajade võrgustiku tööd jne. Selleks, et liitumislepingu üldsõnalised punktid kokku leppida, tuleb eelnevalt minna detailidesse,” ütles Triin Pärsim.
“Torma vallavolikogu on oma valikuga õigel teel. Mitmetele Sadala ja teistegi paikade elanikele on tõmbekeskuseks Jõgeva,” märkis Jõgeva valla haldusreformi juhtkomisjoni liige Ain Viik, kes elab Torma vallas.
“Torma vallavolikogu enamuse otsust tuleb aktsepteerida. Torma vald ulatub peaaegu Mustveeni välja. Nii soovivad ehk mitmete Torma valla külade elanikud nende paikade kuulumist Mustvee ümber loodavasse omavalitsusse. See protsess suurendaks ka tulevase Peipsimaa omavalitsuse elanike arvu,” lausus Mustvee linnavolikogu esimees Riina Pajula.
Vallavanem Pärsimi sõnul on Torma vallale kolmandaks võimaluseks liituda kavandatavasse Põhja – Tartumaa omavalitsusse. “Põhja – Tartumaa on kõigile Jõgevamaa omavalitsustele Peipsi ja raudtee vahel kolmas võimalus. Suure omavalitsuse tekkimise mõttest said alguse praegused läbirääkimised, millesse olid kaasatud ka Ida-Virumaa ja Tartumaa omavalitsused. Territoriaalselt, kultuuriliselt ja majanduslikult mitmekesine piirkond annaks võimaluse rakendada erinevaid haldusmudeleid ja annaks arengutõuke piirkonnale tervikuna,” ütles Triin Pärsim.
JAAN LUKAS
