Torma põhikooli hakkab juhtima Heiki Sildnik

_DSC4432-1

Carl Robert Jakobsoni nimelisele Torma põhikoolile uue direktori leidmiseks loodud konkursikomisjon eesotsas Torma vallavanema Triin Pärsimiga valis mitme kandidaadi hulgast pärast vestlusvooru koolijuhiks kauaaegse Jõgeva maavalitsuse haridusnõuniku Heiki Sildniku.


Heiki Sildnik on 21 ja pool aastat nõustanud Jõgevamaa haridusasutusi ja teinud ka järelevalvet õppe- ja kasvatustegevuse üle. “Mul oli juba varem mõte end võimalusel koolijuhina proovile panna. Nüüd sai tõukeks ka asjaolude kokkulangevus. 1. septembrist ei tegele maavalitsus enam haridusteemadega. Teenekas Torma kooli direktor Toomas Aavasalu otsustas aga ameti maha panna. Otsus kandideerida ei tulnud uisapäisa. Pidasin nõu kõigepealt iseenda, seejärel perega. Rõõmsaks üllatuseks osutusin valituks. Alates 1. septembrist olen nii-öelda koolipapa,” rääkis Sildnik.

Eesmärgiks mitmekülgne koostöö

Kandideerimisel pidi Heiki Sildnik esitama visiooni Torma kooli arenguvõimaluste ja võimalike tegevuste kohta. “Stiimuliks Torma kooli järjepidev pildil olek. Rõhutasin vajadust, et laps läheks lasteaeda ja õpilane kooli rõõmuga. Toonitasin koostöö olulisust kogukonnaga, sealhulgas kõigi lapsevanematega, piirkonna haridusasutustega, ettevõtjatega, mittetulundusühingutega,” ütles Sildnik, kelle vallavalitsus ka direktoriks kinnitanud.

“Kindlasti saab oluliseks kooli arengukava, sealhulgas lasteaia osa, koostamine järgmiseks ajavahemikuks ja hiljem korrigeerimine pärast haldusreformi tekkiva Jõgeva valla tingimustes. Me räägime koolist, aga tegutsemise vormiks on koolieelne lasteasutus ja põhikool, mis tegutsevad ühe asutusena. Alusharidus on väga oluline, sest tänased lasteaia lapsed on homme kooliõpilased. Kõige aluseks on aga suhtlemine,” selgitas vastne koolijuht.

Heiki Sildniku sõnul on Carl Robert Jakobsoni nimeline Torma põhikool olnud läbi aastate suurim maapõhikool Jõgevamaal. “Tänaseks on õpilaste arv küll pisut vähenenud. Näiteks võrreldes 2011. aastaga 15 õpilase võrra. Sügisel hakkab meil prognoosi kohaselt õppima 121 õpilast, esimeses klassis üheksa last,” teadis ta.

Sildnik nimetas Torma põhikooli heaks kooliks, mille mainet tasub hoida. “Hea kooli mõiste on muidugi lai. Omapära nähtub juba kooli nimest. Seda tuleb au sees hoida, sest nagu ütles Carl Robert Jakobson: “Eluga peab kool ikka ühendatud olema ja elule üksi peab ta kasvatama.” Kindlasti on Jakobsoni kõnevõistlus üks traditsioonidest, mida tuleb jätkata,” toonitas haridustegelane, kes on olnud ka Jakobsoni kõnevõistluse alaline žürii liige.

Hakkab koolis vene keelt õpetama

Torma koolis on õpetajaid, keda Sildnik teab ja tunneb hästi ning neidki, kellega tarvis põhjalikumalt tuttavaks saada. “Suurem tutvumine on ees ka lasteaiaperega. Eks kooli ja lasteaia juhtimine mõnes mõttes kahel toolil istumine ole. Peab aga hakkama saama. Pealegi asub lasteaiahoone koolimajast vaid kahe kilomeetri kaugusel,” ütles uus koolijuht.

Sildnik märkis, et pedagoogidest vajab Torma kool praegu inglise keele õpetajat ja läbirääkimised selleks juba käivad. Diplomi järgi  filoloogi, vene keele ja kirjanduse õpetajana hakkab ta ise Tormas vene keelt õpetama.

“Alati on arenguruumi, arendamine peab olema mõtestatud tegevus. Hinnangut ei saa ma kahjuks  anda, kuna põhjalikumat tutvumist pole veel toimunud, aga usun, et see on ikka keskmisest parem,” ütles  Heiki Sildnik Torma kooli õpikeskkonda ja majanduslikku baasi iseloomustades.

Heaks nõuandjaks peab hoolekogu

Ühendasutusel on üks hoolekogu. “Koostöö hoolekoguga on väga oluline. Olen ise olnud mitme haridusasutuse hoolekogus (lasteaed, üldhariduskool, huvikool) ja tean, et koolijuht või lasteaia direktor ootab alati nõu ja jõuga abiks olemist nii dokumentide läbivaatamisel ja arvamuse andmisel kui ka üldises plaanis. Seda loodan minagi,” märkis Heiki Sildnik.

Kolm uut koolijuhti

Tänavu sügisel alustab Jõgevamaal tööd kolm uut koolijuhti. Lisaks Heiki Sildnikule Eesti üks nooremaid koolijuhte, Anna Haava nimelise Pala kooli direktoriks valitud 27aastane Grete-Stina Haaristo ja Voore põhikooli direktorina Ilona Tars.

Tartu ülikooli bioloogina lõpetanud Haaristo omandas õpetajatööks vajalikke teadmisi ja oskusi programmi Noored kooli raames. Grete-Stina Haaristo mõlgutas koolijuhiks saamise mõtteid juba üle aasta, kuid arvas, et need teostuvad kunagi tulevikus. Ta ütles, et tal on palju ideid, ta tahab panustada sellesse, et igal õpilasel oleks võimalus omandada kvaliteetset haridust turvalises keskkonnas.

Haaristo lisas, et “kingad”, millesse ta astus, on äärmiselt suured. Talle ameti üle andnud direktor Malle Weinrauch on kahe aasta jooksul olnud tõeliseks eeskujuks ja mentoriks. “Malle on teinud oma 30 aasta jooksul uskumatult imetlusväärset tööd. Tema kõrgeks aetud latt paneb mind veelgi rohkem pingutama,” lausus vastne koolijuht.

Ilona Tars ütles Vooremaale, et otsus kandideerida Voore põhikooli direktoriks tuli pärast pikka mõtlemist. “Töötasin 12 aastat Tartu Emajõe koolis, kust tuli lahkuda õpilaste arvu vähenemisest tingitud koondamise tõttu. Olen üsna kindel, et Voore põhikool on koht, kus saaksin seniseid teadmisi ja oskusi rakendada. Koolil on väga oluline koht nii valla seisukohalt kui kogukonna jaoks. Soovin, et lastel oleks võimalik õppida kodukoha koolis ning kogukond tunnetaks kooli väärtust,” ütles Tars, kes sündinud, õppinud ja elanud Tartus, viimased kaheksateist aastat aga Tartumaal.

“Kõige olulisemaks pean, et Voore põhikool oleks koht, kuhu laps tahab tulla, samuti ka õpetaja, lapsevanem ja külaline,” rääkis Ilona Tars.

Ka Voore põhikool ja Saare valla lasteaed Siilike lähevad ühise juhtimise alla. “Organisatoorsetest muudatustest on täna veel vara rääkida. Kindlasti ei saa lasteaed vähem tähelepanu. Olen seda meelt, et mida varem saame asuda lapsega tegelema, seda paremad tulemused saame õppe- ja kasvatustöös,” ütles Ilona Tars.

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus