Töötukassa toetab osalise töövõimega inimesele tööd pakkuvaid tööandjaid

Neljapäeval korraldas töötukassa Jõgeval teabepäeva tööandjatele erivajadustega inimeste värbamisest ja töötamise toetamisest.


Sissejuhatuseks rääkisid erivajadusega ja vähenenud töövõimega inimestest, puudest, töövõimetusest ja osalisest töövõimest, samuti töötukassa toetusetest ning teenustest tööandjatele erivajadustega inimeste värbamiseks ja nende töötamise toetamiseks Külliki Bode ja Maiu Veltbach töötukassast.

Millist abi tegelikult vaja on

Peamise osa õppepäevast sisustasid puuetega inimeste esindajad. Liikumispuudega inimese toetamisest praktiliste näidete varal rääkisid Ülle Valvar Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidust ja Ave Jaakson MTÜ-st Händikäpp. Sai selgeks, et tööandja jaoks on peamine võimalikult selgelt kirjeldada pakutava töö sisu ja seejärel küsida, millist abi tegelikult vaja on.

Kuulmispuudega inimeste töötamisega seotud muredest ja võimalustest neid ületada kõneles viipekeele tõlk Regina Paabo Viipekeeletõlkide OÜ-st. Tööandjad said ülevaate võimalikest valestimõistmise kohtadest ja eripäradest, mille olemasolu kuuljad inimesed sageli ei aimagi. Näiteks on sageli ka sügava kuulmislangusega inimene võimeline üsna vabalt kuuljatega suhtlema. Samas võib tekkida ootamatuid takistusi. Nii võib huulteltlugemist häirida, kui vestluspartneril on vuntsid. Tehnilised abivahendid – kuulmisaparaadid võivad kuulja inimese jaoks ootamatult tehnoloogilist müra (mille kuuljad küllalt automaatselt oma teadvusest välja lülitavad) nii võimendada, nii et ka kõnest on suhteliselt võimatu aru saada.

Nägemispuudega inimese toetamise praktikum oli Anne Kõivu ja Kaili Miku sisustada. Räägiti nägemiskahjustustest üldse, aga ka sellest kuidas vajadusel vaegnägijat abistada ja kuidas on võimalik keskkonda vaegnägija jaoks turvaliseks kujundada.

Intellektipuudega inimeste jaoks olulistest teemadest valgustas kokkutulnuid Kadri Paal Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskusest. Ta juhtis tähelepanu sellele, et avatud tööturule siseneb siiski ainult kergema intellektipuudega tööotsija. Ja lihtsama tööga saavad nad hakkama päris hästi. Tööandja peab arvestama siiski pikema väljaõppeajaga ja sellega et vahel tavaliste inimeste jaoks enesestmõistetavad, nö kirjutamata reeglid, tuleb eraldi üle rääkida ja kokku leppida.

Vajalik teavitus tööandjatele

Viimase osa teabepäevast sisustas Indrek Linnuste Pärnu haigla psühhiaatriakliinikust – teemaks psüühikahäirega inimese toetamine. Ta andis ülevaate enamlevinud psüühikahäiretest.

Lisaks huvitatud tööandjatele oli paarikümne teabepäevast osavõtja hulgas omavalitsuste ja maavalitsuse sotsiaaltöötajaid, keda teema samuti otseselt puudutab.

Maiu Veltbach töötukassa Jõgeva osakonnast ütles, et on teabepäeva sisuga üldjoontes rahul, peab siiski parimateks liikumispuudega inimeste teemasid ja vaegkuuljate probleeme käsitlenud praktikume.

“Mulle isiklikult väga meeldis, pean sellist teavitust väga vajalikuks. Pajusi ABF-is töötab töövõimetuspensionäre küll. Keegi neist ei ole seni lisaabi vajanud aga väga oluline on teada, kuidas vajadusel käituda ja millist abi võib tööandja töötukassast selles küsimuses saada. Iseasi, kas Pajusi ABF-il just mõnele osalise töövõimega inimesele tööd pakkuda oleks,ˮ ütles tööandja esindajana teabepäeval osalenud Mirjam Reinsoo Pajusi ABF-ist

Tööandjana teabepäeval osalenud Põltsamaa Tervise juhatuse esimees Merle Mölder leidis, et ettevõtja jaoks võiks töötukassa panus puudega inimese töö toetamisel siiski suurem olla.

ANDRA KIRNA

blog comments powered by Disqus