Paar päeva tagasi ilmus kirjastuse Kentaur väljaandena romaani “Varjude riik” esimene osa alapealkirjaga “Punaste juustega tüdruk”.
Raamatu autor Toomas Reisalu (kirjanikunimi Toumas Wirkkunen ) rääkis, et 2011. aastal, kui algas Liibanoni pantvangidraama, töötas ta ajakirjanikuna Õhtulehes ja kirjutas sel teemal mõne artikli. “Pärast ajakirjanikutöö lõpetamist süüvisin teemasse. Sattusin väga huvitavate infokildude otsa. Mida rohkem ma uurisin, seda põnevamaks asi läks. Põhjaliku ülevaate saamiseks kulus mitu aastat.”
Kirjutamist raskendas aga Reisalu tervislik seisund. “Vahepeal oli tervis sedavõrd vilets, et polnudki võimalik kirjutada. Oli perioode, kus töötasin voodis kõhuli olles ning arvuti oli öökapi peal. Sellistest asjaoludest tingituna lükkus raamatu valmimine edasi,” rääkis ta.
“Varjude riik” on pealkiri romaani kolmele osale. Esimene osa kannab pealkirja “Punaste juustega tüdruk”. Liibanonis röövitud jalgratturite seltskonnas naisi polnud. “Keskendun raamatus kulisside taga toimuvale läbirääkimiste protsessile. Seal oli oluline osa ka naistel. Romaanis saab vastuse küsimus kas eestlaste eest maksti lunaraha ja kui palju ning kust see raha tuli. Ametlikud vastused nendele küsimustele puuduvad. Jalgratturid-pantvangid on pigem kirjanduslikud kujud. Olen neile iseloomujooni lisanud.”
Reisalu iseloomustab oma raamatut sõnadega luure-spionaaži tulevik. “Mõneti on tegemist ka kriminaalromaaniga. On lehekülgi, kus eestlased arutavad nii iseenda kui ka teiste eestlaste olemuse üle.”
Madis Jürgen on kirjutanud raamatu “Liibanon 2011” ja Tiit Pruuli “Antiliibanon”. Reisalu on neid lugenud ja sealt üsna head taustainfot saanud.
Kõige huvitavam oli autori jaoks tehniline protsess. Ta nimetab end Enn Vetemaa õpilaseks. “Enne igavikuteele minekut sai ta minult käsikirja. Ma ei tea, kas ta seda lugeda jõudis. Suhtlesime kirja ja meili teel. Kohtusime ka tema korteris.”
Romaani lugesid enne trükkiminekut Mihkel Raud ja Teet Kallas. “Kallas arvas, et romaanil on ka rahvusvahelist läbilööki. Nad andsid kiitva hinnangu. Pseudonüüm Tuomas Wirkkunen sai valitud põhjusel, et lähitulevikus on plaanis hakata pakkuma ka romaani mujal Euroopas. Enne tuleb aga müüa Eestis ja vaadata, kuidas inimesed vastu võtavad. Seejärel keskenduda tõlkimisele ja suhelda välisriikide kirjastustega. Võtame asja rahulikult, tasa ja targu.”
JAAN LUKAS
