Töökohad ja eluruumid käsikäes

Palju on viimasel paaril aastal räägitud vajadusest riigi üürimajade järele. Ka Vooremaas on olnud viimastel kuudel juttu sellest, kuidas väikestes maakohtades sobiva töö leidnud inimesed jäävad korterilõksu: neil ei õnnestu endale üürida eluaset ja kuna eemalt tööl käia pole võimalik, tuleb soovitud töökohast paraku loobuda. Sest elamispinna ostmine käib kas üle jõu või pole see ajutise töökoha puhul ka mõttekas.

Mitmetes arenenud riikides on see olukord lahendatud riigi ja kohaliku omavalitsuse toel ehitatud üürimajadega. Ning see on ennast igati õigustanud, sest inimestel on seeläbi lihtsam kodust kaugemal tööd leida. Meil pole tahetud seda mõtet aastaid omaks võtta, tuues põhjenduseks, et see on üürituru solkimine. Nüüd õnneks tundub, et ka Eestis on jää selles osas liikuma hakanud.

Küllap on siin oma panuse andnud ka ettevõtjad, kes just maapiirkondades on korduvalt rõhutanud vajadust taolise elamispinna järele. Mitmed suuremad firmad on olukorra lahendamiseks asunud ise üürimaju või -kortereid rajama, sest tööjõuturul läheb aina kitsamaks.

Ka Jõgeva külje alla Viruverre rajatakse spoonitehas, kus on tulevikus tarvis 150-180 töölist, seega on iga potentsiaalne töötaja siingi arvel.

Kokkuvõttes võidavad sellest, kui inimestel on koht, kuhu elama tulla, ju kõik. Tööotsija leiab endale töö, ettevõte saab töötaja ning omavalitsuse rahakott muutub seeläbi paksemaks. Siis on ka võimalik panustada rohkem haridusse, kultuuri, sporti. Loodetavasti saab üürimajade programm Eestis teoks ning võimalikke eluasemeid lisandub ka meie maakonda. Siis ei pea meelepärase töö leidnud inimene pakutust loobuma pelgalt seepärast, et tal pole, kus elada.

blog comments powered by Disqus