Tervisekeskuse laiendamisega alustatakse sügisel

Põltsamaa Tervisekeskuse eskiis

Juba pikemat aega on olnud kõne all Põltsamaa tervisekeskuse laiendamine, et sinna mahuksid lisaks eri- ja perearstidele ning hooldushaiglale ka kiirabiosakond, apteek ja füsioterapeut.


Põltsamaa vallavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonna juhataja Kristi Klaos lausus, et tervisekeskuse laiendamist hakati kavandama juba 2016. aastal. „Ülemöödunud aastal koostasime tervisekeskuse laiendamiseks eeltaotluse. Üle Eesti esitatud eeltaotluste põhjal koostas Eesti Vabariigi Valitsus vastava loendi, mille tulemusena sai rahastuse enam kui  50 tervisekeskust, nende hulgas Põltsamaa. Möödunud aasta alguses esitasime põhitaotluse, millele saabus positiivne vastus kevadel,“ rääkis Klaos.

Paralleelselt rahastuse taotlemisega korraldati ideekonkurss, mille eesmärgiks oli leida parim ehituslik lahendus olemasolevale tervisekeskusele, mis koosneb kahest eri ajastust pärit hoonest. Projekti koostas Conarte OÜ. Seejärel viidi läbi ehitushange. Sinna esitati kaheksa taotlust ja pakkumuse tegi kuus ehitusfirmat. Parima pakkumuse esitas Embach Ehitus OÜ. Ehitushinnad on paari viimase aasta jooksul oluliselt tõusnud, seepärast otsustati läbirääkimiste menetlusega ehitushanke korraldamise kasuks. Selline hange andis võimaluse hakata ehituslike mahtude ja tehniliste tingimuste üle läbi rääkima, et hinda sobilikumaks muuta. Läbirääkimiste tulemusena suudeti esialgset maksumust 400 000 euro võrra vähendada.

Omaosaluse garanteerivad vald ja sihtasutus

Euroopa Liidu poolne toetus tervisekeskuse laienduse rajamiseks on umbes miljon eurot. Kogumaksumusest puudu olev summa on ca 1,3 miljonit eurot. Tervisekeskuse omaosaluse katmiseks oli Põltsamaa valla eelarvesse käesoleval aastal kavandatud 450 000 eurot. Seega oli tarvis leida veel täiendavalt 850 000 eurot, et kogu omaosaluseks vajalik summa kokku saada. Sihtasutus Põltsamaa Tervis leidis omalt poolt laenu garanteerimiseks 200 000 eurot. Tervisekeskuse laienduse väljaehitamise ja olemasolevate ruumide renoveerimise kogumaksumuseks kujuneb  2 288 267 eurot, millest oma- ja kaasfinantseering moodustab 1 299 573 eurot. Möödunud kolmapäeval kogunes erakorralisele istungile Põltsamaa vallavolikogu. Opositsiooni kuuluvaid saadikuid huvitas, kas on olemas täielik finantsanalüüs tehtavatele kulutustele, järgnevatele kulutustele, rendituludele, milline on sihtasutuse Põltsamaa Tervis võime laen tagasi maksta jne. Kristi Klaos ütles, et hetkel ajakohast finantsanalüüsi ei ole. Osakonnajuhataja lubas, et täielik finantsanalüüs tehakse poole kuni ühe kuu jooksul. Renditulu hakkab edaspidi laekuma apteegilt, kiirabilt, perearstidelt, kes on praegugi rentnikud, koduõelt, füsioterapeudilt. Ühe kuu renditasuks peaks kujunema 3892 eurot.

Lembit Paal lausus, et tal on tulnud ettevõtjana mitmeid kordi laenu võtta lausa miljonites eurodes. See samm eeldab selget äriplaani, kus on kirjas tulud ja kulud. Tervisekeskuse puhul räägitakse ainult renditulust, samas pole ühegi rentnikuga siduvat kokkulepet sõlmitud. Paal soovis vastust küsimusele, millal saab näha täpset kalkulatsiooni, kui suur on sihtasutuse poolt teenitav renditulu, kui suur omatulude osa jne. Klaose sõnul on rahastamistaotluse juures olemas finantsanalüüs, kus on kulude-tulude osa paigas. Samas tunnistas ta, et renditulud vajavad ajakohastamist. Kiirabile välja arvutatud ruutmeetri maksumus on tema kinnitusel Eesti keskmisel tasemel.

Sihtasutuse Põltsamaa Tervis juhataja Merle Möldri sõnul otsustasid kiirabi laienevasse tervisekeskusse  üle viia neli varasemalt liitunud omavavalitsuse juhti. Mölder ütles, et sihtasutuse nõukogu aktsepteeris omavalitsusjuhtide otsust ja temal juhatajana tuleb nõukogu otsuseid täita. Reet Alev ütles, et tema ei ole endise vallavanemana niisuguse otsuse tegemise juures viibinud. Reet Alev tundis huvi, miks ei garanteerib laenu vald, mitte sihtasutus. Tema sõnul ei tohiks omavalitsus nii suurt summat tervisekeskuse laiendamisele kulutada, sest raha vajavaid kohti on veel teisigi ja üsna mitmeid. Ta märkis, et tervisekeskuse laiendus on äriprojekt, kus üks pool võtab vastu tulusid, samas kui Põltsamaa vald kannab kulusid. Sihtasutuse poolne osa laenu garanteerimises summas 200 000 eurot tekkis alles pärast seda, kui opositsioon palus laenu võtmise ja tagamise kohta selgitust. Valla eelarvest lubatud 450 000 eurot on Reet Alevi sõnul isegi suur summa. Selguseta on, kas kiirabi üldse soovib ümber asuda Lossi tänavale, kust on väga keeruline välja pääseda. Reet Alev ei välista võimalust, et Puhu-Risti edasi arenedes kiirabi hoopis sinna ümber kolib. „Me ei saanud tervisekeskuse rahastamise osas selgust, ehkki me selle rajamist kindlalt toetame,“ põhjendas Reet Alev laenu garanteerimisele vastu hääletamist. 

Merle Mölderi sõnul on Põltsamaa Tervise põhitegevuseks eriarstiabi ja õendusteenuse osutamine. Sihtasutuse juht on seisukohal, et sihtasutus ei pea oma põhitegevusest saadavast rahast ehitustegevust finantseerima, sest sihtasutusel ei ole selliseid tuluallikaid. Indrek Eensalu sõnul on laenu võtmises näha selgelt kiirustamist. Ta tahtis teada, kas laenu võtmisega on kiire. Kristi Klaose sõnul kiirustatakse seetõttu, et ehitustöödega saaks juba sügisel alustada. Vallavolikogu liikmetele jagatud selgituses on öeldud, et valla poolt garanteeritavast summast maksab sihtasutus kuni 350 000 eurot vallale tagasi. „Kas niisugune sõnastus tähendab, et sihtasutus võib ka ühe euro tagasi maksta,“ küsis Toivo Tõnson.

Laenu võiks võtta sihtasutus

Kristi Klaose sõnul oli ka Põltsamaa vallavalitsuse seisukoht, et laenu võiks võtta mitte Põltsamaa vald, vaid sihtasutus. See tagaks selgemad vastutuse ja kohustuse piirid ning valla laenukoormuse arvestusse tuleks sel juhul juurde sihtasutuse tulu pool ning kogu valla laenuvõimekus ja lubatud laenukoormus oleksid mõnevõrra suuremad. Sihtasutus rendib tervisekeskuse ruume välja ja nende tulubaas on sellega kaetud. Lisaks renditasudele saab sihtasutus haigekassalt raviteenuste osutamise eest raha. Tervisekeskuse ruumides asub tegutsema ka Südameapteek, mis ehitab ruumid välja n-ö oma kulu ja kirjadega. Juurdeehitise valmimise järel suureneb ka hooldushaigla pind. Tervisekeskusse kolib kõrvalasuvast päevakeskusest ümber ka füsioteraapia kabinet. Sissepääs keskusse jääb pärast ehitustöid alles nii Lossi tänava poole kui hoovi poole, kuhu rajatakse ka 50kohaline parkla.

Ehitustööde kestuseks on kavandatud 12 kuud, millest 10 kuuga peab valmima juurdeehitus ja kahe kuu jooksul renoveeritakse olemasolevahoone alumise korruse ruumid, kus praegu tegutsevad perearstid. Kristi Klaos loodab, et esimesed ehitustööd peaksid veel tänavu sügisel tehtud saama. Kogu objekt peab valmis olema hiljemalt 31. detsembriks 2019. 

TOOMAS REINPÕLD 

blog comments powered by Disqus