Tegus Peipsi toidu propageerija läks õppima

_MG_4920

Tänavu sügisel hakkas Iisaku vallas Kasevälja külas Lamba ja Roosi talu pidav Jaak Arm õppima Olustvere maamajanduskoolis lihatehnoloogiat.


Mees on küll erinevatel kursustel käinud, aga ta tundis, et sellest jääb väheks. Nimelt alustas Jaak Arm lambakasvatusega paar aastat tagasi. Koos talledega on lambaid praegu karjas umbes 150 ringis.

Iisaku vallas Kasevälja külas asuvas talus on ta elanud neli aastat. Talu õue on ta rajanud köögi, on ka külmkamber ja lihatsehh. Tulevikus on plaanis ka väike tapamaja ehitada.

Liha müümisega probleeme pole

Talukoha ümber oli maad umbes 20 hektarit, algul kasvas seal pikk rohi, mis peremehe kinnitusel ei olnud just kõige ilusam. Kaks aastat tagasi mai lõpus käis pere Norras, kus kõik mäed olid lambaid täis. Kui Armid koju jõudsid, võttis peremees Kuldse Börsi lahti ja nägi, et keegi müüb lambakarja. Nii jõudsid esimesed 13 lammast nende õuele. Lisaks võeti veel loomi juurde, esimese aasta talveks jäi lauta 60 lammast. Kevadel tulid talled. Tallede vastuvõtmise ajal tuli suisa laudas elada.

Peremehele meeldib väga kokata. Õue peale ehitas ta garaaži asemele köögi, kus oleks hea süüa teha. “Mõtlesin, et toon Peipsi äärest kala ja puhastan neid siin ning teen igasuguseid toite.”

Kui ta lambad võttis, mõtles Jaak Arm, et peaks lihakööki ehitama hakkama. Hakkaski. Lihaköök sai valmis 2017. aasta algul. Kala ta köögis puhastada ei saa, sest soomused jäävad igale poole kinni. Köögis lõikab ta liha ja teeb igaks suviseks nädalavahetuseks valmis umbes 30-50 kilo sašlõkki, talveperioodil vähem. Selle ostavad ümberkaudsed inimesed tema käest kodunt ära. Mees ostab ka sealiha ja teeb sealihasašlõkki. Ka seasašlõkk ostetakse kõik kodunt ära. Sealihasašlõkki teeb ta ka ühele Jõhvi restoranile. Lamba tagakintsu on ta suitsutanud, samuti teeb ta rebitud ja vinnutatud liha. Vinnutamine võtab kaua aega ja paneb ahju pikaks ajaks kinni. Proovitud on teha ka lambasuitsuvorsti, seda on Eestimaal palju müügil. Ka grillvorste saab lambalihast teha, seadmed on olemas ja veidi on seda ka proovitud. Maitsestada püüab mees sašlõkki just juurviljade, soola ja pipraga. Ülemaitsestatud liha ei ole tema hinnangul kuigi hea. Liha müümisega praegu probleeme pole.

Rannapungerja tuletorni kontserdi ajal tegi Jaak Arm korraliku gurmeemenüü koos Kauksi puhkemajaga – pakuti rääbiseampse, oinamune, lambasilma. Avatud talude päeval pakkus ta lambaplovi, samuti juurde suupisteid. Kasevälja talu sauna juures oli külas Loobu rahvateater, kohal oli sada inimest, pakuti head ja paremat. Perenaine Lagle Arm on hea koogiküpsetaja, tema pavlova kook on ümbruskonnas juba legendaarne. Samuti tegi naine maasikatorti ning rabarberikooki.

Lamba eest peab saama 200 eurot

Jaak Arm on teinud ka lambapasteeti, mida tema lapsed kevadel Alatskivil, Peipsi toidu festivalil müüsid. Mees kasutab kõike, mida lambast saab, ära. Tema hinnangul pole mõtet lammast ainult lihakehana müüa, siis tulebki omahinnaks sada eurot. See on veel hästi müüdud, aga Armi sõnul pole niisugusel müümisel mingit mõtet. Ta teeb kõike üksi ja rohkem ei jaksa. Paljud pakuvad lambaid praegu müügiks, sest lõpetatakse loomapidamist. Miks see nii on, ei oska Arm seletada.

Lammas sööb talve jooksul ära umbes kaks rulli silo, normaalne silorulli hind on 20 eurot. Lammast peab pügama vähemalt korra aastas, see on 2,5 eurot. Ligikaudu neli eurot läheb lamba peale, kui osta ussirohtu ja muid vajalikke vitamiine ning mikroelemente. Aiad ja elektrikarjused ning aiaaluste niitmine võtab veel omajagu raha, lisaks traktorile umbes tuhande euro eest kütet aastat. Nii kulub aastas lamba peale umbes sada eurot. Jaak Armi eesmärk on saada lambast müües 200 eurot. Praegu saab ta ligikaudu 180 eurot. “Kui saaksin nahku paremini parkida, siis oleks tulugi suurem. Naha parkimine maksab 21 eurot, kui 50 euroga müüa, siis osa inimesi ütleb, et väga kallis… Aga nahad on ilusad ja suured. Meil on meriino lambad, rootsi peenvillalambad, värvilised nahad. Selle aja jooksul olen müünud viis-kuus nahka. Nahkasid on hea kuhugi sünnipäevale minnes kingituseks kaasa võtta. Villaga pole õnnestunud veel midagi teha, äkki kunagi õnnestub.

Koju võiks teha mõnusa suvekohviku

Jaak Arm on palju Peipsil kalal käinud – koos isaga ja üksi. Paadi müüs maha, kui hakkas maja ehitama. Nüüd käib koos sõpradega suvel Norras kala püüdmas. Tavaliselt Põhja-Norras peagu Nordkapi lähedal. Norra on väga ilus ja talle meeldib see kant väga. Kala ei ole nende reiside eesmärk, püüdmine on olulisem. Peipsi kala on parem kui norra lõhe. Suur tursafilee on muidugi hea, samuti ka hiidlest.

Jaak Arm suitsutab ka koha, samuti rääbist. Väga hästi kukkus tal välja vürtsirääbis. Enamik kalatooteid viiakse ära kodunt.

Peipsi maitsete aastast on Jaak Armi hinnangul kasu olnud. Ta on liitunud Peipsi toidu võrgustikuga ning käinud Hiiumaal. Reis oli väga huvitav, sest seal on käsitöötegijad ja toitlustajad kõik hiiu maitsete aasta raames korralikult tööd teinud.

Hea kogemuse sai ta ka Rannapungerjal tuletorni kontserdi ajal toitlustades. Guido Kangur kutsus toitlustajaid, ta tahtis, et oleks ka Peipsi toit. Peipsi toidu võrgustik võiks olla aktiivsem, kuid tegijatel ei jää aega, kõigil on kiire. Kui on koos inimesed, kes tegelevad kokandusega, siis jätkub juttu kauemaks. “Me ei oleks ilma koostöövõrgustikuta läinud Rannapungerjale,” tunnistas mees. Vasknarvas käidi ka koos Peipsi järvefestivali avamisel. Kahjuks oli seal vähe rahvast. Kauksi puhkemaja perenaist Piret Talistut nimetab ta võrratuks kokaks. “Kui tal kapis midagi ei ole, siis oskab see naine piltlikult öeldes ka ämblikuvõrgust hea toidu välja võluda,” tunnistas Jaak Arm. Koostöö on neil sujunud hästi.

Mees on mõelnud koos abikaasaga koju suvekohviku rajamise peale. Peipsi ääres liigub suvel palju rahvast, nad tahavad süüa ning uusi maitseid proovida. Sašlõkki, plovi pakkuda, koogid ja kohvi oleks suveks ideaalne menüü.

Alustav ettevõtja saab loota vaid endale

Pangad aga maaettevõtjat kahjuks ei aita, alustav ettevõtja laenu ei saa. Jaak Arm rääkis, kuidas ta otsustas pangast köögiseadmete soetamiseks laenu võtta. Projekt oli kirjutatud ja PRIA-s oli juba otsus tehtud, et ta saab kindla protsendi vajaminevast summast toetusena tagasi. Pangast soovis Arm saada laenu 10 000 eurot. Kõigepealt sõitsid nad naisega Tartusse pangakontorisse. Sealt öeldi, et pole vaja kohale tulla, kõik taotlused täidetakse internetis. On ka spetsiaalne toode – mikrolaen – täiesti olemas.

Kodus täitsid Armid taotluse. Pank vastas, et ei, me ei saa teile laenu anda, risk on liiga suur. Seejärel helistas Jaak Arm panka, et kuidas risk suur on, kui tegelikult saavad nad PRIA toetuse, teisi pangalaene perel pole. Ametnik vastas, et risk olevat liiga suur.

“Kas pank annab laenu ainult Tallinna kesklinna kinnisvara ostmiseks? Pank ei tule vaatama, mis toimub, nad istuvad kontoris arvuti taga ega tea tegelikust elust midagi,” on Jaak Arm kindel. Armid said köögiseadmed ostetud oma raha eest. Edaspidi nad panka laenu küsima ei lähe ja saavad ise hakkama. Hullud on ka piirangud, et toetust saavad kuni 45aastased ettevõtjad. “Aga mina olen 54, ma ei tunne end vanana, olen parimas eas. Kas ma pean hakkama toetust küsima poja nimel? See on ju ajuvaba! Peab ise hakkama saama,” võttis Arm olukorra kokku. Toetust ta ei taha, ta tahab ise hakkama saada.

“Mulle meeldib maal elada, tööd ma ei karda,” rääkis Jaak Arm. “Minu sport ongi töö,” tunnistas ta. Avatud talude päeval käis tänavu Armide juures üle 300 inimese, kes kiitsid, kui tore maal on. “Ongi tore. Laske inimestel maal elada, ärge kiusake neid,” võttis Arm oma jutu kokku.

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus