Maavanem Viktor Svjatõšev tunnustab tänavu teenetemärkidega kahtteist inimest, vapimärgi saab tänavu Ahto Vili, maakonna kuldristi pälvivad viis tublit inimest ja hõberisti kuus oma ala asjatundjat.
Torma Põllumajandusosaühingu (POÜ) juhatuse liige Ahto Vili on Torma kandis põllumajandusettevõtet juhtinud üle 20 aasta. Ettevõttel on klassikalised tegevusalad – teravilja, piima ja veiseliha tootmine. Piima müüakse Valio Eestile, teravili ja raps Baltic Agrole, tõuloomad aretusühistule ja veiseliha Raka Kogumiskeskusele. Osaühingus töötab 40 inimest. Mullu oli Torma Põllumajandusosaühingul 578 lüpsilehma keskmiseks aastatoodanguks 11 246 kg piima lehma kohta, tipplehmade väljalüps oli kuni 84 kilo päevas.
Tormas rajati Eesti esimene Taani-tüüpi vabapidamislaut, ehitati uued läga- ja silohoidlad ning rekonstrueeriti noorloomalaut. Järjekindlalt on nüüdisajastatud maaharimis-, külvi- ja silo valmistamise tehnoloogiaid. Tormas on kasutusel moodsad GPS-seadmetega kombainid, lautades on automaatsöötmine, söödaratsioone koostatakse teadlaste näpunäidete järgi.
Tormas on aastaid tehtud tulemuslikku koostööd maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi söötmise osakonnaga, et aretada kõrgema piimatoodanguga holsteini tõugu lehmi. Jõudluskontrolli keskuse aukirju on Torma POÜ saanud nii kõige kõrgema piimatoodangu eest kui ka läbi aegade paremate tipplehmade eest. Laktatsiooni piimatoodangu poolest on Eesti esikümnes neli Torma piimalehma. Kõige tootlikuma lehma Linne piimatoodang on 19 722 kilo.
Lisaks suurfirma edukale juhtimisele jagub Ahto Vilil jaksu pidada veel mitut olulist ametit − ta on olnud Torma vallavolikogu esimees, Jõgevamaa Koostöökoja juhatuse liige, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu nõukogu liige ning laulab Torma kammerkooris.
Tema eestvedamisel on taaselustatud Torma Põllumeeste Selts ja algatatud Jakobsoni künnipäevad. “Kõik, mis oleme saavutanud, on tänu maaülikooli rahvale ja minu töötajatele, tänu kõigile neile inimestele, kes minu ümber on. Torma on ju Carl Robert Jakobsoni noorusmaa, siin ei saa kehvalt majandada, me peame Jakobsoni aateid järgima,” ütles Ahto Vili.
Jõgevamaa kuldrist viiele inimesele
Pajusi vallavanem Reet Alev on Pajusi vallavalitsuses töötanud 1995. aastast. Esmalt asjaajajana, arendusnõunikuna, seejärel kaks aastat vallasekretärina ning taas arendusnõunikuna. Poolteist aastat oli ta ametis abivallavanemana, vallavanem alates 2005. aastast. Reet Alev on Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse liige ning esindab Jõgevamaa Koostöökojas Põltsamaa piirkonda. On kogu hingest toetanud Pajusi valla koolide tegevuse jätkamist. Harrastusteks on fotograafia, käsitöö, eriti õmblemine ja veebidisain. Omab suurt fotokogu. On koostanud nii mõnegi kodulehekülje ja hoidnud korras Pajusi valla kodulehekülge. Reet on raamatu “Rahvarõivaid Vooremaa veerelt” idee autoriks, samuti pannud raamatutesse Pajusi valla ajalugu. Kirjutab ja viib ellu erinevaid arendusprojekte nii Pajusi valla elanike kui kogu piirkonna hüvanguks. On aktiivne suhtleja ja ütleb välja, mida mõtleb.
Põltsamaa vallavolikogu esimees Indrek Eensalu on Metagrupi Kamari tsehhi juhataja ja aktiivne külaelu edendaja, Kamari külavanem. Kaitseliidu Jõgeva maleva Noorte Kotkaste malevapealik. Kandideerinud ja olnud valitud mitmel korral Põltsamaa vallavolikogusse, praegu Põltsamaa vallavolikogu esimees. Esindas Põltsamaa valda liitumisläbirääkimistel Põltsamaa piirkonnas. Jõgevamaa Koostöökoja juhatuse esimees ning Kuningamäe terviseraja arendamise eestvedaja, sealhulgas kunstlumest suusaradade rajaja, shtasutuse Põltsamaa Sport nõukogu liige. Koostöös abilistega korraldab rahvaspordiüritusi nagu Kamari suusapäev, Kuningamäe suusatuur, Põltsamaa jõemängud, Kamari laskejooks, Kamari veetrall. Põltsamaa Lions klubi liige. Indrek Eensalu on inimene, kelle kohta võib öelda “seitse ühes”. Ta on omavalitsusjuht, ärijuht, puutöömeister, spordiinimene, poliitik ja külaelu edendaja. Pole teemat, milles ta kaasa rääkida ei oska. Kõige selle kõrvalt jääb tal aega suusaspordihuviliste lastega tegelemiseks.
Jõgeva põhikooli ja Jõgevamaa gümnaasiumi õpetaja Neeme Katt töötab alates 2013. aastast Jõgeva põhikoolis keemia- ja informaatika õpetajana ning Jõgevamaa gümnaasiumis informaatika õpetajana. Neeme Katt osaleb aktiivselt nii põhikooli kui ka gümnaasiumi arendustegevuses. Koolivälises tegevuses on keemia põhikooli eksamit ettevalmistava komisjoni liige ja Jõgeva maakonna esindaja üleriigilises keemiaõpetajate aktiivis. On välja töötanud, pidevalt arendanud ja õpetanud erinevaid valikkursusi nagu programmeerimise, informaatika, matkamise aluste, loodusharu keemia ja uurimistööde aluste valikkursusi. On koostanud mitmeid veebilehti ja e-õppematerjale. Neeme Katt on mitmete õppevahendite autor, tema juhendatud õpilaste uurimistööd on korduvalt edukalt osalenud erinevatel vabariiklikel (16 auhinda) ja rahvusvahelistel (kaks auhinda) uurimistööde konkurssidel, neli tööd on avaldatud õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake.
Tema juhendatavad õpilased on edukalt esinenud maakonna keemiaolümpiaadidel, mõned õpilased ka vabariiklikus voorus. Sageli on Neeme Katt esinenud haridusalastel konverentsidel ja aegajalt ka ajakirjanduses. Ta on edukalt läbinud mitmeid erialaseid täiendkoolitusi. Neeme Katile on omistatud aasta õpetaja (1997), aasta õppija (2000) ja aasta gümnaasiumiõpetaja (2014) aunimetused.
Jõgeva Põhikooli direktor Taisto Liivandi on igakülgselt panustanud hariduselu juhtimisesse ja arendamisesse Jõgeva maakonnas alates 1989. aastast esmalt Jõgeva 1. keskkooli, edaspidi Jõgeva gümnaasiumi direktorina kuni 2013. aastani. Alates 2013. aastast töötab Jõgeva põhikooli direktorina. Jõgeva linnavolikogu liige alates 1993. aastast, on kuulunud haridus- ja kultuurikomisjoni koosseisu. Igakülgselt on toetanud Alo Mattiiseni muusikapäevade läbiviimist ja kooliteatri Liblikapüüdja pikaajalist tegevust.
Põltsamaa muuseumi juhataja Rutt Tänava tegevus kultuuri- ja ajaloopärandi kogumisel on laienenud kogu maakonnale. Ta on Jõgevamaal läbi viinud koduloolisi retki. Tema eestvõtmisel on koostatud ja avaldatud mitmeid Jõgeva maakonda tutvustavaid raamatuid ja trükiseid. Rutt on pühendunud Põltsamaa piirkonna kuvandi loomisele ja selle tutvustamisele. Ta on Jõgeva maakonna atesteeritud giid, samuti rahvusvahelise turismimarsruudi Via Hanseatica giid. Turistidega on võimeline suhtlema viies keeles. Eriti tänuväärne on Rutt Tänava panus väliskülaliste vastuvõtmisel maakonnas. Tänu tema heale suhtlemisoskusele on maakonnal head suhted teiste turismi- ja kultuuriasutustega, sõpruslinnandega ning teiste riikide turismikorraldajatega.
Rutt Tänav väärib tunnustust jäägitu pühendumise eest maakonna kuvandi loomisele ja selle tutvustamisele ning pikaajalise panuse eest kultuuri- ja ajaloopärandi kogumisel ja säilitamisel, muljetavaldava töö eest turismivaldkonna arendamisel ning külalislahke külastuskeskkonna loomisel.
Jõgevamaa hõberistiga autasustatakse kuut inimest
Politsei- ja piirivalveameti lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna juht Ivar Dubolazov töötab politseis alates selle taasloomisest 1991. aastal. Jõgeva politseijaoskonna juhi ametisse nimetati ta 2010. aasta 1. novembril. Talle on omistatud politseimajori teenistusaste.
Ivar Dubolazovile meeldib meeskonnatöö, ta soovib inimestega suhelda. Samas ei sobi talle pidev rutiinne paberitöö. Vabal ajal tegeleb näitemänguga Haaslava valla Kurepalu rahvateatris. On tulnud kehastada nii Pipi Pikksukka kui ärimees Vestmanni arhitektistst väimeest “Pisuhännas”. “Nukitsamehe” muusikalis astus lavale koos oma pojaga mängimaks Mõhku ja Tölpat. Lemmikspordialaks on läbi aegade olnud jalgpall, millega seonduvaid turniire ja sündmusi jälgib suure huviga siiani.
Ivaril on hämmastav anekdootide varasalv ja suurepärane oskus kõiki naermapanevalt neid edasi anda. Ta on positiivse maailmavaatega parimatele lahendustele orienteeritud ning enda positiivse energiaga kõiki nakatav juht ja kolleeg.
Margus Kaasik oli see mees, kelle eestvedamisel Palamusel riikliku päästekomando sulgemise järel 2012. aasta mais moodustati MTÜ Palamuse Pritsumehed. Vabatahtliku päästekomando eesmärgiks oli päästealase teenuse jätkamine Palamuse piirkonnas. Selleks komplekteeris ta kõrge professionaalse tasemega päästetöötajatest päästekomando, millel on kasutada kõik vajaminev päästetehnika ja kõrge päästetööde võimekus. Reageerimise kiiruselt on Palamuse Pritsumeeste vabatahtlik komando võrdne riiklike komandodega ‒ väljakutsele reageeritakse hiljemalt ühe minuti möödumisel teate saamisest. Margus Kaasiku eestvedamisel tegeleb vabatahtlik komando aktiivselt ka ennetustööga viies läbi tuleohutuse alast selgitustööd kogukonnas. Kaasiku initsiatiivil on korrastatud eluhoonete ohtlikke küttekoldeid ja vormistatud vastavad dokumendid. Piirkonnas on korrastatud ja loodud juurde uusi veevõtukohti. Veekogude äärde paigaldatakse veeohutust kajastavaid infostende ja komplekteeritakse ujumiskohad päästevarustusega. Lastele viiakse läbi ujumiõpetuse koolitusi ning rajatakse liuvälju.
Margus Kaasiku põhitöökoht on Jõgevamaa päästepiirkonna Jõgeva komandos. Ta on kõrge erialase tasemega tunnustatud päästetöötaja.
Leina Kreek on Kodutütarde Jõgeva ringkonna tegevuses osalenud esmalt Laiuse rühmavanemana alates 2005. aastast. Kodutütarde Jõgeva ringkonna vanemaks nimetati ta 2012. aastal. Kokku on Jõgeva ringkonnas 135 kodutütart, kes on koondunud 11 noortejuhi juhendamisel 13 rühma. Peamiseks eesmärgiks on kasvatada noorte isamaalist meelsust ja valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust, süvendada armastust oma kodu ja isamaa vastu, õpetada austama ja armastama eesti keelt ja eesti meelt.
Leina Kreek peab oluliseks kasvatada kodutütardes ettevõtlikkust ning otsustamis- ja vastutusvõimet. Rühmavanemana väga aktiivne lastega tegeleja. Jõgeva ringkond on ka tuntud uute traditsioonide algatajana: Jõgeva kodutütred osalesid esimestena poiste mini-Ernal, korraldasid esimese suurlaagri koos Noorte Kotkastega, viisid läbi esimese üleriigilise oskuste võistluse. Kodutütred võtavad Leina Kreegi juhtimisel osa kogukonna üritustest. Leina Kreek töötab Jõgeva valla sotsiaalhooldustöötajana Kuremaa piirkonnas. Kaastöötajate hinnangul on ta abivalmis ja rõõmsameelne inimene.
Jõgeva vallavalitsuse sotsiaaltöö peaspetsialist Luule Palmiste on töötanud Jõgevamaal sotsiaalvaldkonnas alates 1994. aastast. Aastatel 1994-2002 töötas Tartu pensioniameti Jõgeva osakonnas kahjuhüvitiste inspektorina, alates 2001. aastast on Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees. Jõgeva vallavalitsuses sotsiaaltöö peaspetsialistina töötab 2008. aastast. On olnud abivalmis juhendaja sotsiaalvaldkonna üliõpilastele nende õppepraktika ajal nii vallavalitsuses kui Jõgevamaa Puuetega Inimeste Kojas. Luule on läbinud võlanõustamise koolituse ja tegeleb Jõgeva vallas abivajajate nõustamisega.
Koostöös Sihtasutusega Dharma ja Jõgevamaa Tugikeskusega on Jõgeva vallas edukalt rakendatud tugiisikuteenus. Jõgevamaa Puuetega Inimeste Kojas korraldab puuetega inimestele maakondlikke üritusi ja teabepäevi.
Päästeameti lõuna päästekeskuse juhtivspetsialist Tõnu Vare töötab päästeteenistuse süsteemis alates 1992. aastast. Jõgevamaa päästeteenistuse rühmapealikuna töötas kuni 1996. aastani. Seejärel edutati Tõnu Vare Jõgevamaa päästeteenistuse operatiivosakonna juhatajaks, kus ta töötas kuni 2006. aastani. Ühena esimestest Eestis moodustati Tõnu Vare algatusel Jõgevale korrapidamisteenistus. Tulekahjude ja inimohvrite ärahoidmise eesmärgil pööras Tõnu tähelepanu ennetustööle. 1994. aastal liitus ta Jõgevamaal alguse saanud projektiga Kaitse end ja aita teist. Paljuski Tõnu Vare tõhusa töö tulemusena on Jõgevamaal üles kasvanud uus põlvkond, kes oskab ohutult käituda ja muudab elukeskkonna turvalisemaks.
Mustvee linnaraamatukogu direktor ja Mustvee kultuurikeskuse juhataja kohusetäitja Laidi Zalekešina on silmapaistev kohaliku ja piirkondliku kultuurielu eestvedaja. Tema juhtimisel on kultuurikeskusest saanud kohaliku kultuurielu sõlmpunkt, kus lisaks raamatukogule ning kultuurikeskuse ringidele tegutsevad turismiinfopunkt, kaalumuuseum ja kino. Keskkonnast hooliva inimesena on alati üks Teeme ära! talgupäeva eestvedajatest Mustvees. Laidi Zalekešina on 2012. aastal ilmunud raamatu “Meie Mustvee” ja 2015. aastal ilmunud raamatu “Ühe Mustvee silla kolm lugu” kaasautor. 2016. aastal pälvis Laidi koos Anu Otsaga väga heal tasemel raamatukogupäevade ja mereaasta tähistamise ning raamatu “Mustvee raamatukogu aja lugu 1901-2016” koostamise ja väljaandmise eest Jõgeva maakonna keskraamatukogu välja antava raamatukogupreemia Ida. Aktiivne ja kauaaegne Mustvee linnavolikogu liige on osalenud Mustvee linnavolikogu erinevate komisjonide töös. Praegu on Laidi Zalekešina Mustvee linnavolikogu sotsiaalkomisjoni esimees ja revisjonikomisjoni liige.
Jõgevamaa teenetemärgid
*Jõgevamaa vapimärk ‒ Torma Põllumajandusosaühingu juhatuse liige AhtoVili
Jõgevamaa kuldrist
*Pajusi vallavanem Reet Alev
*Põltsamaa vallavolikogu esimees Indrek Eensalu
*Jõgeva põhikooli ja Jõgevamaa gümnaasiumi õpetaja Neeme Katt
*Jõgeva põhikooli direktor Taisto Liivandi
*Põltsamaa muuseumi juhataja Rutt Tänav
Jõgevamaa hõberist
*PPA Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna juht Ivar Dubolazov
*MTÜ Palamuse Pritsumehed pealik Margus Kaasik
*Kodutütarde Jõgeva ringkonna vanem Leina Kreek
*Päästeameti lõuna päästekeskuse juhtivspetsialist Tõnu Vare
*Mustvee kultuurikeskuse juhataja kohustäitja ja Mustvee linnaraamatukogu direktor Laidi Zalekešina
*Jõgeva vallavalitsuse sotsiaaltöö peaspetsialist Luule Palmiste
HELVE LAASIK
