Teeb valiku läbi emotsioonideprisma

4 DSC2545

Jõgeval Betti Alveri muuseumis avati möödunud laupäeval Anne Ördi maalinäitus. Mitmel grupinäitusel on tema maaliloomingut varemgi näha saanud, ent isikunäitusega tuli Jõgeva vallaarhitekti ametit pidav Anne publiku ette esmakordselt.


Kui Anne Örd kuus aastat tagasi Jõgeva kunstikooli avatud stuudioga ühines, ei saanud teda kuidagi kunstivallas algajaks lugeda: Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (praegu kannab see Eesti Kunstiakadeemia nime) kuulusid maalimine ja joonestamine ju ka tulevaste arhitektide õppekavva. Ning kunstialaste oskustega on ju mõneti nii, nagu jalgrattasõiduoskusega: päriselt ära unustada pole neid võimalik. Ent kui pintsel pärast kolmekümneaastast vaheaega kätte võtta, on see ikka mingil määral uuesti alustamine.

“Töö- ja pereelu ei andnud vahepeal mahti maalida. Sünnipäevakaarte ja muud pudi-padi olin vahepeal käeharjutuseks teinud, aga maalinud mitte. Nüüd, kui lapsed suured, tekkis aga uuesti isu kunstivallas kätt proovida. Eeskuju oli nakkav ka: Jõgeva linnavalitsusest, kus ma toona töötasin, läks avatud stuudiosse veel mitu inimest,” meenutas Anne Örd.

Avatud stuudio juhendaja Elita Järvela käe all tegigi ta esimesed sammud taas leitud kunstirajal. Vahepeal käis Anne maalimas Robert Suvi stuudios. Nüüd teeb ta taas koostööd Elita Järvelaga.

“Elita ja Robert on üsna erinevad õpetajad, ent täiendavad väga hästi teineteist,” sõnas Anne.

Stuudios koos teistega maalimine on tema sõnul justkui klubilise tegevuse vorm: maalides jõutakse ka omavahel juttu puhuda ja maailma asju arutada.

Aitas valida 

Näitusetööd aitas Annel välja valida Elita.

“Osa esimesi, sümbolistlikku ja eksperimentaalset laadi töid jätsime välja,” sõnas Elita Järvela. “Need oleksid vaataja võib-olla segadusse viinud. Ilma nendeta sai näitus lakoonilisem ja arusaadavam.”

Näitusekomplekt koosneb enamasti maastiku- ja lillemaalidest. Teostatud on need akrüülvärvidega: need kuivavad Anne sõnul oluliselt kiiremini kui õlivärvid. See tähendab, et saab kiiremini uut kihti maalima hakata ja lõpptulemuseni jõuda.

“Anne tundub esmapilgul uje, tagasihoidlik ja liiga enesekriitiline, seepärast tuli tema isikunäituse tegemise soov mulle teatava üllatusena. Järelikult on tal nüüdseks kogunenud piisavalt enesekindlust ja eneseusku, et oma loomingut teistega jagada. Ja see on väga tore,” ütles Elita Järvela.

Tema sõnul on Anne maalijana stiilitundlik ja maalimislaadilt pigem ekspressionistlik. Ta püüab tegelikkust kujutada ja vormida värvuste abil ning värvuste valiku teeb ta läbi oma emotsioonideprisma. Värvilaikude suuruski sõltub hetkeemotsioonist.

“Tundub, et Anne naudib maalides stiliseerimist. Tema tööd on isikupärased ning neid on põnev ja nauditav vaadata,” ütles Elita Järvela.

Sport ja kunst 

Anne Örd on Jõgeval töötanud alates 1995.  aasta sügisest, seega üle kahekümne aasta. Sündinud-kasvanud ja koolis käinud on ta aga Tallinnas. Tubli kergejõustiklasena õppis ta toonase Tallinna 47. keskkooli spordiklassis, kus oli viiendast klassist alates nädalas kuus kehalise kasvatuse ja ei ühtegi kunstiõpetuse tundi. Kummalisel kombel hakkas teda aga kaheksandas-üheksandas klassis just kunst tõsisemalt huvitama. Et kunsti edasi õppida, tuli hakata kooliväliseid enesetäiendamise võimalusi otsima. Anne töö kandis vilja: ta sai esimesel katsel kunstiinstituudi arhitektuuriteaduskonda sisse.

Ta on oma pika tööelu jooksul olnud ametis Eesti Projektis ja EKE Projektis ning olnud ka vabakutseline. Aastaid tagasi, kui ta Tartus elav ämm haigestus, kolis Anne koos perega ülikoolilinna. Kuidagi oli aga kuuldus sellest, et seal üks arhitekt “saadaval” on, Jõgevale levinud ning toonane linnapea Ants Orgulas tegi Annele 1995. aastal ettepaneku linnaarhitektiks tulla. Kui algul käis Anne tööle Tartust, siis 2004. aasta sügisel kolis ta Jõgeva alevikku, kus on tema kodu praegugi.

Kui 22 aastat oli Anne töökohaks Jõgeva linnavalitsus, siis nüüd kuulub ta uue Jõgeva vallavalitsuse struktuuri. Vallaarhitektina tuleb tal korraldada mitmesuguseid planeeringuid, kontrollida projektide nõuetele vastavust jne. Jõgeval ametis oldud aja jooksul on ta saanud rõõmustada nii mõnegi objekti, näiteks bussijama ja kesklinna pargi valmimise üle. Head meelt tegi talle seegi, et Aia tänava koolimaja, oma ajastu stiili ehe esindaja, riigigümnaasiumi jaoks korda tehti.

Betti Alveri muuseumi välja pandud isikunäitusega tegi Anne kingituse nii iseendale (tal oli märtsi algul juubelisünnipäev) kui ka oma perele, sõpradele ja Jõgeva kunstipublikule. Näitust saab vaadata 31. märtsini.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus