Kas maakonna puhul on tasuta transport mõeldud maakonna elanikele? Kas Jõgevalt Tartusse sõites tuleb maakonna piiril pilet osta? Kas tasuta saab maakonna piires ka rongides sõita nagu tallinlased praegu pealinna piires?
Küsimusi on palju, vastuseid neile pole seni kusagilt saada. Jõgevamaa ühistranspordikeskuse juhatuse liige Heldur Lääne sõnul on vähemalt seni räägitud tasuta maakonnaliinidest, kuidas kõik tegelikult välja hakkab nägema, ei ole praegu teada. Lääne sõnul on Jõgevamaa reisija hinnatundlik ja võtaks tasuta ühistranspordi hästi vastu. Esimesed küsitluse andmed näitavad nii poolt (85 protsenti) kui ka vastu (15 protsenti) argumente, aga tulemused pole veel lõplikud, seega on vara veel järeldusi teha.
Tallinna ühistransport pole kõikidele tasuta
Maanteeameti ühistranspordi osakonna juhataja Kirke Williamson ütles, et hetkel on veel vara rääkida lõplikest lahendustest. “Käimas on ettevalmistustööd koostöös maavalitsuste ja vedajatega ning riigieelarve strateegia koostamine.”
Lääne sõnul on vajalik poliitikute poolt välja käidud tasuta ühistranspordi mõiste täpsem defineerimine, Tallinna ühistransport näiteks kõikidele tasuta ei ole. “Kui meie siit Tallinna läheme, peame ühistranspordis pileti ostma. Tallinna linn saab linnaliinidel mittetallinlastest sõitjate käest märkimisväärset piletitulu, mis üleriigilise korraldusega saamata jääks,” tõdes Lääne.
Maavanem Viktor Svjatõševi sõnul on võimalik tasuta ühistransporti korraldada suures Tallinnas, aga maakonnas on see hoopis midagi muud.
Maavanem ütles, et temale seni teadaolevalt peaks hakkama lubatud tasuta ühistransport liikuma maakonna piires. “Kui tahad Jõgevalt Tartusse sõita, siis ostad ikka pileti. Tulevikus, kui Tabivere vald hakkab kuuluma Tartu maakonda, tuleb ka Jõgevalt Tabiverre sõites pilet osta,” lisas ta.
Tartu linnaliinid jäävad tasulisteks ka tartlastele?
Samas pole teada, mis saab kaugliinidest ja linnaliinidest. Läänele teadaolevalt jäävad linnaliinid teistes linnades, välja arvatud Tallinn täies mahus, sh ka linna elanikele tasulisteks. Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna nõuniku Eha Lukatsi sõnul vajab tasuta ühistranspordi mõju kaugliinidele väljaselgitamist, samadel teelõikudel ilmselt hakatakse eelistama tasuta maakondlikke liine isegi mõningase ebamugavuse korral ja paljude peatustega kaugliinid ei tarvitse reisijate puudusel enam neid peatusi teenindada. Mis saab sellisel juhul Tartu-Jõgeva-Rakvere liinidest?
Heldur Lääne sõnul kasutavad inimesed võimalusel siis pigem maakonnaliini. “Kaugliinid kaotavad siis need peatused ära, kuna nendes kaugbussiliinide reisijate arvud kukuvad. Kaugbussiliinide vedajad loevad oma reisijate arvu väga, sest kohati on neil tõesti piiripealne lugu, st kas liin on tasuv või mitte. Siis ei pruugi me enam Piibe maanteel asuvatest bussipeatustest ei Rakverre ega Tartusse saada ning näiteks ka Adaverest ei saa Tallinna ega Tartusse, peab üle Põltsamaa minema. Sellist tasuta transporti me ei taha.”
Maavanema hinnangul tekib vastuolu sellest, et doteeritud liinid ja kommertsliinid sõidavad üksteisele kõvasti sisse. “Kui palju kaugbussiliine lõpuks ära kaob ja kui palju tasuta maakonnaliine on vaja juurde tekitada, pole teada.”
Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Mart Tooming märkis, et sõitjate arvu vähenemisel hakkasid ka vedajad väiksemaid busse kasutama. “Kui buss on liiga väike ja tuleb tasuta ühistransport ning sõitjaid saab olema rohkem, kust siis suuremad bussid võetakse? Bussid on praegu optimeeritud.”
Lühematel liinidel saab olema rohkem sõitjaid
Heldur Lääne kinnitusel lühematel liinidel ilmselt tasuta ühistranspordi puhul reisijate hulk suureneb, lühemaid vahemaid on võimalik kiiresti läbida ja teha päevas mitmeid sõite. “Pikemad on lihtsalt ajamahukad ja sõidul peab olema mõjuv põhjus. Kuidas suurendada, tihendada lühemaid liine, kas tuleb teha uued riigihanked, seda me praegu ei tea,” märkis ta. Kui reisijate arv muutub, siis muutuvad ka hankelepingute tingimused, näiteks on meie maakonna lepingutel sisse kirjutatud saadav omatulu ja sellest edasi arvestatakse riiklik toetus. Kuidas muuta hankel esitatud dokument, milline on selle juriidiline pool?
Lääne selgitas, et tasuta ühistranspordi all mõeldud piletiraha kõrval eksisteerib veel omavalitsuste poolt makstav ja riiklik toetus, need on kolm “vaala” millega vedaja saab kulusid katta ja kasu saada. “Omavalitsuste raha jaguneb veel kaheks, üks mis makstakse maakonna liinivõrgu kasutamise eest ja teine mis kulub otseseks vallasiseseks korralduseks (valla liinid). Maakondlikku liinivõrku panustatav valla osa võib tasuta ühistranspordi korral ära kaduda, sest juba praegu on osad õpilased selles mõttes tavalisteks reisijateks tehtud, et ostavad pileti, mille vald hiljem õpilasele kompenseerib. Tasuta sõidu rakendumise korral piletiga reisijale muutuvad nad kõik lihtsalt tasuta sõitvateks reisijateks, kuna vallad loevad kiivalt oma raha.
Reisijate arvestuste pool vajab täpset väljatöötamist, millistel alustel hakatakse vedajale kompenseerima tasuta sõidu rakendumisel saamata jäävat piletiulu? Sõidukordade, ostetud nn nullpiletite alusel? Seni on riikliku toetuse taotlemine ja arvestus põhjaliku kontrolli ja järelevalve all, uus süsteem võib sisse tuua mõningase tuletatud arvestuse.”
Kütuseaktsiisi tõus mõjutas kõikide liikumisvõimalusi
Selgusetu on, kas kas järelevalve sõitjate ja sõitude registreerimise üle või nullpiletite ostmise üle jääb või ei jää, põhimõtteliselt korrastatuse huvides on see vajalik. Sõidustatistika saamine on vedaja hindamisel oluline, kas ja kuidas seda korraldada
Maavanem Viktor Svjatõšev lisas, et kui tasuta ühistranspordi all mõeldakse maainimeste liikumisvõimaluste parandamist, siis tegelikult on inimestega rääkides välja tulnud, et milleks oli vaja nii palju kütuse hinda tõsta läbi aktsiiside tõstmise. “Maainimene vajab liikumisvõimalust siis, kui tal vaja on, mitte siis, kui buss käib. Eriti noortel inimestel on vaja lapsed huviringidesse viia, arsti juures käia. Noorte jaoks on esmavajalik oma transport, millega saab liikuda. Sinna panime uljalt hinda otsa. Ja siis teeme tasuta ühistranspordi. Kelle jaoks? Lapsed on koguaeg saanud tasuta kooli ja koju tagasi. Kütus peaks olema mõistliku hinnaga, et saaks liikuda. Ka busside peale tuuakse hommikuti lapsi autodega. Kõige madalamate nafta hindade juures mängisime oma edu maha kõrgete aktsiisidega ja nüüd kui hakkavad nafta hinnad tõusma, siis me juba ägame. See puudutab väga otseselt ka bussiliiklust.”
Svjatõšev loodab, et ametid ja vastutavad inimesed, kes soovivad tasuta ühiskondlikku transporti ellu viia, on kõik hoolega lõpuni mõelnud. “Sel juhul ei teki reisijatel ja vedajatel suurt segadust. Mõte iseenesest on ju üllas.”
HELVE LAASIK
