Tantsust ei saa kunagi küllalt

Möödunud laupäeval Jõgeva kultuurikeskuses teoks saanud Koolitantsu Jõgevamaa tantsupäeval tuli esitamisele 31 tantsu, millest neli pääses kohe edasi aprilli keskel Paides toimuvatele finaalkontsertidele. Edasipääsemise lootust ei tasu kaotada aga teistelgi.

Tantsukunsti ja tantsuhariduse festival Koolitants on jõudnud oma 24. hooajani ning Jõgevamaa tantsupäev tõestas, et tantsimine on noorte hulgas popp ja Koolitants on noortele tantsijatele meelepärane väljund, näitamaks teistelegi oma treeningutel tehtud töö tulemusi.

Jõgevamaa tantsupäeval osales 19 truppi 264 tantsijaga, kellest 27 olid noormehed. Ka publikut oli tantsijatele kaasa elamas rohkesti.

Tantsupäeva lõpp tõi kõige rohkem rõõmu Jõgeva Karikakra lasteaia Nööbikeste rühma (tants “Jänkukeste saunapäev”; autor Ave Anslan), Põltsamaa stuudio Dance Dream B-rühma (“Nukitsamehed”; Rita Muttel), Jõgeva muusikakooli tantsurühma Föönix (“Kohtumised”; Eline Selgis) ja tantsukooli Cestants vanima rühma (“Kirbud”; Silver Soorsk) tantsijatele ja juhendajatele, sest neile andis žürii õiguse osaleda finaalkontserdil. Eripreemia üle võisid rõõmustada JJ Street tantsukooli Jõgeva rühma, Dance Dreami C-rühma ja Palamuse rühma Lutsu Kivid noored. Esimesi tõsteti esile hea teemakäsitluse, teisi hea stiilitunnetuse ja kolmandaid tõelise Eesti peo korraldamise eest.

Kaks korda rohkem

Jõgeva tantsupäeval hindasid truppide etteasteid tantsijad ja koreograafid Eliisa Sirelpuu ja Kaja Kreitzberg ning Eesti Tantsuagentuuri kommunikatsioonijuht Maarja Pärn.

“Jõgevamaa tantsupäev üllatas meid sellega, et võrreldes eelmise aastaga oli tantsude arv kahekordistunud. Siin pakuti heal tasemel tantsukunsti,” kinnitas Maarja Pärn ja tõstis esile tantsuõpetajate Ave Anslani, Kristel Saare ja Rita Mutteli tööd: juba mitmel aastal on nende looming moodustanud suurema osa Jõgevamaa tantsupäeval nähtavast.

“Žüriil oli Jõgeval heameel näha eakohaseid ja tantsijatele endile rõõmu valmistanud lastetantse. Juhendajad olid osanud laste vahvad ideed kenasti tantsuks vormida, nagu seda võis näha Ave Anslani juhendatava Jõgeva põhikooli 3. d klassi rühma tantsus “Harki-risti-harki-kokku…”. Žüriid lummasid ka Eline Selgise juhendatud tantsud, milles sügavad ideed olid nappide vahenditega vaatajate ette toodud. Kontserdile lisasid vürtsi Silver Soorski loodud “Vihmaloits” ja “Kirbud”. Viimase barokistilistika, Mozarti muusika ja muhe humor mõjusid ehedalt ja värskelt,” sõnas Maarja Pärn.

Eesti Vabariigi juubeli aastal palusid Koolitantsu korraldajad kasutada neljas tantsužanris saatemuusikana vaid eesti heliloojate loomingut. Kahjuks kõik juhendajad Pärna sõnul seda nõuet ei järginud ning seetõttu jäid mõned vahvad tantsud žürii poolt hindamata.

Vastasid tingimustele

Miks aga said finaali just need tantsud, mis ülalpool loetletud said? Sellele küsimusele vastas Maarja Pärn järgmiselt:

“Žürii hindab tantsudes eakohasust, liikumiskvaliteeti, ideed, samuti lavaruumi kasutamise oskust, fantaasiat, eri koreograafiliste võtete kasutamise oskust ehk üldiselt tantsu kui lavastusliku teose terviklikkust. Edasi pääsenud tantsud vastasid neile tingimustele kõige enam. Aga pead ei tasu norgu lasta ka teistel truppidel. Pärast kõigi tantsupäevade toimumist vaatab žürii uuesti kõik tantsud läbi ja valib n-ö jokkerid, kes samuti saavad osaleda finaalkontsertidel Paides.”

Koolitantsu maakondliku tantsupäeva publiku hulgas oli rohkesti tantsijate vanemaid. Külli Vahtra oli näiteks kaasa elama tulnud Palamuse gümnaasiumi rühmas Lutsu Kivid tantsivale tütrele Hannale, Piret Kiisler aga Jõgeva muusikakooli rühmas Monte tantsivale tütrele Laura Eliisele. Mõlemad tõdesid muiates, et küllap igale vanemale tundub tema lapse osalusel esitatud tants kõige ilusam.

“Tänane tantsude valik tundus päris hea ja mitmekesine,” arvas Külli Vahtra. Piret Kiisler lisas, et tantsudes võiks natuke rohkem nalja olla, nagu näiteks Cestantsu “Kirpudes”. See kütaks saali rohkem üles.

Paljud noored tantsijad ei suutnud tantsimist ka pärast kontserti lõpetada. Kultuurikeskuse fuajees tegid näiteks tantsuharjutusi Marit Miller ja Kadi Morgenson stuudiost Dance Dream.

“Tants aitab meil end väljendada, aga ka seesmisi pingeid maandada,” kinnitas Kadi. Marit, kes kavatseb pärast gümnaasiumi Tallinna ülikooli koreograafiat õppima minna, ütles aga:

“Tantsust ei saa kunagi küllalt. Tants ongi kogu elu.”

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus