Tänane päev on oluline kõigile, kes kooli lähevad, aga eriti neile 272 lapsele, kes Jõgevamaal esimest korda kooliteed alustavad.
Kuid Pisisaare algkool alustab seda õppeaastat ilma esimese klassita. „Esimesse klassi meil tänavu tõepoolest lapsi ei tule. Kes seda täpselt teab, miks see nii on, aga linnatuled säravad ikka paremini. Selles piirkonnas elab kümmekond last, kes meie koolis sellel aastal võiksid kooliteed alustada,“ rääkis Pisisaare algkooli ja Aidu lasteaed-algkooli direktor Kaare Põder. Aidus alustab aga sellel aastal kooliteed kaheksa last. Aidu lasteaiarühma lõpetas neist kuus ja kaks tuli väljastpoolt. Pisisaare lasteaia lõpetas ainult üks laps ja see pere kolis ära. Kaare Põder arvab, et ilmselt on üheks põhjuseks Pisisaare kooli lähedus Põltsamaa linnale. Kool asub Põltsamaast umbes kuue kilomeetri kaugusel. Üks põhjustest on ka liitklassid, kuhu vanemad oma lapsi hästi õppima panna ei taha. Kõik huviringid on lastele tasuta, koolimaja kõrval asub üsna uus spordihoone, koolil on olemas oma köök, kus tehakse lastele mitu korda päevas toitu, milleks püütakse võimalikult suurel määral kasutada kohalikku toorainet. Soodustatakse igati laste liikumisvõimalusi – selleks on iga päev üks tund. Olemas on ka arvutiõpe ning robootikaring. Pisisaare kool saab sügisel 165aastaseks. Nende aastate jooksul on nii halvemaid kui ka paremaid aegu nähtud ning Kaare Põder usub, et elab üle ka praeguse mõõnaperioodi. Ta tõi näiteks, et Aidus läks neli aastat tagasi esimesse klassi ainult üks laps, tänavu kaheksa. Koolijuhi arvates tasuks vanematel kaaluda lapse väikekooli panemist ainuüksi sellepärast, et seal jõuab õpetaja iga lapsega individuaalselt tegeleda. Enam kui kahekümne lapsega klassis ei ole see võimalik.
Lisaks riietele tuleb muretseda ka koolitarbed
Uus on esimese klassi lastele mitte ainult kooliminek, vaid ka selleks vajalikud tarbed. Natuke lihtsam on neil, kel on igapäevariideid ja tarbeasju vanematelt õdedelt-vendadelt jäänud, kuid suurem osa tuleb siiski vähemalt enne esimest kooliminekut uus muretseda.
Vajalike tarvete nimekirjad ja nõudmised loomulikult erinevad kooliti, aga tavaliselt antakse nimekirjad juba kevad-suvistel kohtumistel vanematele üle. Mõnel koolil on need ka kodulehele üles pandud.
Vooremaa palvel lõi oma kulutused lapse 1. klassi saatmiseks kokku Gaile Jõgevalt. Riiete ja jalanõude muretsemiseks kulus 156,84 eurot, koolitarvetele 39,78. Koolikott sai soetatud lapse sünnipäevaks juba kevadel, see maksis 74,40. Seega kokku 282,02 eurot. Et pere oli just kolinud, tuli poja tuppa muretseda ka õppimiseks vajalik mööbel, milleks kulus ligi 300 eurot. Algajale koolilapsele tänapäeval vajalik tarbeese telefon oli vanavanemate kingitus. Eks see on loomulik, et pered ning nende võimalused on erinevad, nii ka summad.
Valdades õige erinevad toetused
Lapse esimesse klassi saatmiseks maksavad kõik vallad pere sissetulekust sõltumatut ranitsatoetust või 1. klassi mineva lapse toetust. Suurim on see Jõgeva vallas, kus makstakse lapse vanemale või eestkostjale, kui laps ja vähemalt üks tema vanematest on rahvastikuregistri andmetel Jõgeva valla elanik, 260 eurot.
Põltsamaa vallas on kooli alustamise toetus 100 eurot ja sama suur on see Mustvee vallas, kus on ranitsatoetust õigus saada Mustvee valla kooli esimesse klassi astuva lapse hooldusõigust omaval isikul sõltumata rahvastikuregistri järgsest elukohast.
Võrreldes kolme aasta taguse ajaga, on olukord vähem kirju, siis olid lahkemad toetusemaksjad Jõgeva linn 254 euroga ja Jõgeva vald 190 euroga ning kõige vähem toetust said siis kooli minevate laste vanemad Pala ja Saare vallas – 30 eurot. Toetuse maksmise põhimõtetelt erines tollane Pajusi vald, kes toetas kõiki koolilapsi 50 euroga.
Jõgevamaa juhib ka üht kummalist edetabelit. Meie maakonnas on kõige rohkem koolidirektoreid, kel on vastutus ja au juhtida mitut kooli korraga. Seni olid ühise juhtimise all Lustivere põhikool ja Esku-Kamari algkool ning Pisisaare algkool ning Aidu lasteaed-algkool Põltsamaa vallas. Sellest õppeaastast on ühe direktori juhtida ka Mustvee kool ja Peipsi gümnaasium. Nende koolide ühine direktor Aarne Piirimägi on üle Eesti kümnes inimene, kes juhib kahte kooli korraga.
TOOMAS REINPÕLD, ANDRA KIRNA
