Tänavusel juubeliaastal on plaanis rajada üle Eesti 100 tamme tammikuid. Need on pargid, alleed või tammesalud, kus igaühes kasvab sada tamme. Plaani kohaselt istutatakse igasse maakonda vähemalt üks tammik. Tamm on tugevuse ja kestvuse sümbol, mis sobib hästi Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva vääristamiseks. Tänu tammede pikale elueale kanduvad meie lood ja unistused läbi aegade järeltulevate põlvedeni. Tamme istutamisega Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks jätab igaüks endast märgi oma riigi ajalukku, tehes ühtlasi väärika kingituse kogu Eestile.
Harilik tamm kasvab Eestis põlispuuna puisniitudel, kuivades metsades ja parkides, moodustades üksikutes kohtades ka looduslikke tammikuid. Ta on kuni 40 m kõrgune võimsa ümardunud võraga puu. Enamik praegu koduaedades ja parkides kasvavaid tammesid on sinna kunagi istutatud.
Üks suuremaid ja ilusamaid on Valgamaal Sooru vana mõisapargi juurde 1939. aastal Paju lahingu võidu tähisena rajatud tammik. Minu lapsepõlvemälestuste järgi istutasid need tammed üle vabariigi kokku tulnud noorkotkad, tehes seda kaitseliitlaste juhendamisel ja osavõtul. Peale Eesti taasiseisvumist ongi park kohaliku kaitseliidu hooldada.
Peale istutatud tammikute leidub Lõuna-Eestis veel mitmeid soojemast Atlantilisest kliimaperioodist reliktsena säilinud looduslikke tammikuid. Üks selliseid on Valgamaal Hargla lähedal rahva seas Tammekolkana tuntud looduslikult kaunis Mustajõe käär, kus kohalikud on aegade jooksul populaarseid vabaõhupidusid korraldanud. Loodusilu harrastajatele pakub Tammekolk oma ligi saja puisniidul kasvava tammega meeldejääva pildi. On teada, et Tammekolkas peeti enne sõda ka noorkotkaste ja kodutütarde suvelaagreid.
Kindel koht meie rahvakultuuris
Meie esivanematele on tamm olnud iidsetest aegadest muistsele jumalale Taarale pühendatud püha hiiepuu. Tema alla tuldi kokku paluma ja ohverdama: püha tamme ehiti lintidega. Mälestus ühest Taara tammikust Tartu Toomemäel on püsinud rahva teadvuses ja hinges meie ajani.
Tammeoksad moodustavad osa meie riigivapist, olles seega sümboolselt osa meie rahvapärimusest. Tammeokstest pärgadega kroonitakse olümpiasangarid nende kojutulekul. Meie rahvuskultuuri suursündmuste, laulu- ja tantsupidude, lõppedes pärjatakse nendega peo korraldajaid ja juhte, väljendades sellega meie rahva tänu ja tunnustust neile tehtu eest.
On tammesid, mis on kajastust leidnud ja jäädvustatud kunstiteostes või on rahva mälus seotud mingi ajaloolise sündmusega. Näiteks nn Rannamõisa tamme olevat istutanud keisrinna Katariina, Viiralti graafilise lehe järgi tuntud tamme aga Rootsi kuningas.
Euroopas ja ka Eestis on tamme peetud piksejumala puuks, sest oldi kogenud, et välk lööb sagedamini just tamme sisse. Seetõttu ei tohtinud neid majade ligidale istutada. Samal ajal usuti, et taevatulest ehk piksest tabatud puul on eriline vägi haiguste ravimisel.
On üldteada, et kui sügis teised puud lehtedest paljastab, ei suuda ta tammedega seda teha. Miks see nii on seatud, seletab üks vana rahvajutt. Kord tulnud vanapagan Taara juurde palvega, et see täidataks vähemalt ühe tema soovidest. Taara vastanud: „Kui kõigilt puudelt on lehed langenud, võin ma su soovi täita.“ Et vanapagana soovi mitte täita, määranud Taara tamme kevadeni vanu lehti kandma. Vihas lõhkunud vanapagan seepeale tamme lehti.
Sellest ajast ongi tammel katkenud lehed. Rahvatarkus eristab siinjuures ka erinevaid tammesid. Need puud öeldakse isapuud olevat, kes lehti maha ei lase, seevastu emapuud lasevad sügisel aegsasti lehed maha. Tammed, kelle lehed kevadeni küljes seisavad, on lesed tammed ning just nende lehtede ja koorega arstiti mitmesuguseid haigusi. Oli teada, et sellise tamme vihaga saunas viheldes sai isegi südame- ja veresoonete haigusi parandada.
Tänapäeval kasutatakse ravimina põhiliselt tammekoort kas pulbrina või keedisena kõhulahtisuse puhul. Peale selle kasutatakse tammekoore leotist kompressidena ja vannivee lisandina kroonilise nahalööbe ravimisel ja jalavannidena liigse higistamise korral. Loomade raviks on tammekoore keedist kasutatud kõhulahtisuse, punakusesuse ja mürktaimedega mürgituste korral. Raviva toimeainena sisaldavad tammekoored mitmeid pürogalloolrühma parkaineid.
Tammepärg tähendab kestvust
Eriti rohkelt sisaldavad parkaineid tamme lehtedel sageli kasvavad kerajad moodustised – nn galluspähklid. Nende leotisest valmistati varasematel aegadel väga vastupidavat musta tinti, lisades selle leotisele värvi saamiseks nn kübaramusta – raudsulfaati.
Tammelehed leiavad kasutamist ka kurkide hapendamisel. Kahjuks muudab selline hapendusviis aga kurgid tumedaks. Tammetõrusid, millel on samuti ravitoime, on aegade jooksul kasutatud kohviubade asendajana.
Tänu parkainete sisaldusele on tammepuit väga vastupidav mädanemisele. Nii võivad tammetüved vees säilida isegi aastatuhandeid. Vees leiduvate rauaühendite mõjul on nende puit sageli muutunud tumedaks. Selline nn must tamm on kasutamist leidnud hinnalise mööbli ja suveniiride valmistamisel.
Mõni aasta tagasi toodi Tartu Ülikooli radiosüsiniku laboratooriumi, mille töös ma ka praegu konsultandina osalen, vanuse määramiseks Kääpa jõe alamjooksult leitud musta tammepalgi tükike. Võis eeldada, et see tamm oli kasvanud kunagi Atlantilisel kliimaperioodil, seega rohkem kui viis tuhat aastat tagasi, mida kinnitas ka saadud dateeringu tulemus.
Üldse on tamm oma kõvaduse ja vastupidavuse tõttu väga hinnatud tarbe- ja ehituspuiduna. Eriti hinnatud oli tamm laevaehituses. Nii otsitakse ka ühes meie rahvalaulus laevapuud. Küsitakse ühelt ja teiselt puult, aga igaüks vastab, et nad laevapuuks ei kõlba. Tamm aga vastab: „Jah, minust saab laeva laudu, purje puida, ankurile aluspakku.”
Kui kõiki teisi puid võetakse reeglina maha vana kuu ajal, siis väidetakse, et tamme tuleb raiuda just noorel kuul või kui võimalik, siis kuude vaheajal. Ning langetada tuleks tammesid tuulise ilmaga ja kindlasti vastutuult.
Veel tänapäevani on ehitustel säilinud tava, et kui majasarikad püsti said, siis tänati jumalat ja esimesele sarikale riputati tammepärg ja pihlakaoks. Tammepärg pidi majale andma kestvust ja tugevust. Pihlakaoks aga ajama pahad vaimud majast eemale. Peremees pidi aga nüüd ehitusmeestele tegema nn sarikaliigud. Kui ta seda ei teinud, võeti pärg ja pihlaoks maha ning asemele pandi vana luuakonts ja seaküna. Tööle enne ei hakatud, kui peremees oli oma kohustuse täitnud ehk vabandanud end sellega, et oli rahapuudus. Siis jäid „liigud” võlgu, mis tulid esimesel võimalusel tasa teha, sest oli ju võlg võõra oma.
Tammede järgi on võimalik teha ka ilmaennustusi: „Ilusad ja terved tammede õitsmed tähendavad viljarikast aastat. Kui tammedel on juba enne maikuud uued lehed küljes, siis võib loota viljarikast, kuid vesist suve. Kui on vastupidi, siis tuleb kuiv suvi. Talv ei tule enne, kui tamm hakkab lehti langetama. Kui tamme lehed kogu talveks otsa jäävad, siis tähendab see järgnevat haruldast õnneaastat.“
ARVI LIIVA, keemik
