Keskkonnainspektsioon kontrollis talvisel püügihooajal Pärnu lahel ja Peipsi suurjärvel ahvenapüügile kehtestatud kaalupiirangust kinni pidamist. Kontrollitud isikute päevased ahvenasaagid jäid lubatud 15 kilo piiresse, välja arvatud üks juhtum Pärnu lahel. Küll aga tuvastati arvukalt muid kalapüügirikkumisi.
„Selletalvised ahvenasaagid Pärnu lahel olid võrreldes varasemate aastatega oluliselt väiksemad, sest kala oli vähe. See võis ka olla põhjuseks, et kaalupiirangu rikkumisi ei tuvastatud,” rääkis keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna peainspektor Erik Parts.
Pärnu lahel kontrollisid inspektorid kokku 936 kalastajat, sealhulgas 862 harrastuspüüdjat ning 74 kutselist kalurit. Tuvastati 62 rikkumist, millest 54 panid toime harrastuskalastajad ja kaheksa kutselised kalurid.
Alamõõduliste kalade probleem
Levinumaks õiguserikkumiseks oli püügiõiguse eest ette nähtud tasu maksmata jätmine ja alamõõduliste kalade püük. „Kõiki alamõõdulise kala püügi juhtumeid ei õnnestunud tõenäoliselt tuvastada, sest Pärnu lahel järelevalvet teinud inspektorite sõnul tuli üsna sageli ette, et nende lähenedes hakkasid kalastajad püütud kalu jääaukudesse tagasi heitma. Võib arvata, et tegu oli alamõõduliste kaladega,” märkis Parts.
Samuti esines korduvalt olukordi, kus kalastajad, saanud teada käimasolevast reidist, heitsid kotid püütud alamõõduliste kaladega jääle ning tulid kaldale ainult mõõdulise kalaga. Inspektorid leidsid ranniku lähedalt jäält 10 kalastajate poolt sinna jäetud kalakotti.
Harrastuspüügiga seonduvate rikkumiste tuvastamisel piirdus keskkonnainspektsioon 25 juhul isiku suulise hoiatamisega, 29 juhul alustati väärteomenetlust. Ligikaudu 20 protsenti harrastajatega seonduvatest õiguserikkumistest panid toime väljastpoolt Eestit tulnud kalastajad.
74 kontrollitud kutselisest kalurist kaheksa puhul tuvastati õiguserikkumine. Levinumaks oli rannapüügipäeviku täitmisega seonduvate nõuete eiramine.
Keskkonnainspektsiooni Jõgevamaa büroo juhataja Dora Kuke sõnul olid Peipsi järvel talvised jääolud head, mis võimaldas nii kutselistel kaluritel kui ka harrastajatel aktiivselt kala püüda.
Peipsil 17 väärteomenetlust
Peipsi suurjärvel kontrolliti selle aasta esimese kolme kuuga 341 harrastuspüügiga tegelenud isikut, väärteomenetlusi alustati 17 korral.
„Harrastuspüügi kontrollimisel avastatud probleemid olid seotud püügiõiguse puudumisega ning kalastuskaardiga võrgupüügil tähistuse ja märgistuse nõuete eiramisega. Ei peetud kinni ka püügivahenditele kehtestatud vahekaugustest. Ahvenapüügile kehtestatud kaalupiirangu rikkumisi ei tuvastatud,” täpsustas Kukk.
„Kutselisi kalureid kontrollisime 344 korral ja alustasime 19 väärteomenetlust. Eelkõige oli tegemist võrgusilmale kehtestatud suurusest mitte kinni pidamisega, lubatud püügivahendite arvu ületamisega ning eksimustega kalakoguste deklareerimisel,” lisas Kukk.
Ahvenapüügile kehtestatud päevalimiidi ja muude kalakaitseliste piirangute kohta saab täpsemalt lugeda määrusest „Ajutised püügikitsendused, harrastuspüügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2018. aastal”.
- aasta lõpus keskkonnaministri määrusega kehtestatud päevalimiidi eesmärk on piirata harrastuskalastajate poolt püütud kala ebaseaduslikku edasimüüki ja hoida ahvenavaru stabiilsena.
Küsimus on eeskätt talvises jääaluses harrastuspüügis, mille puhul on peamiseks püügiobjektiks ahven. Kuna Pärnu lahel ja Peipsi järvel on soodsate jääoludega tuhandeid kalastajaid, kelle püütud ahvenakogused võivad olla märgatavalt suuremad, kui isiklikuks tarbeks vaja läheb, siis oli intensiivsem kontroll suunatud just nendele veekogudele.
LEILI TUUL, keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik
