Äsja lõppenud talvisel püügihooajal püüti Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvest suuremates kogustes latikat ja haugi. Võrku sattunud ahvenad olid aga üsna väikesed. Kalandusteadlased peavad oluliseks, et kalavarud kalamajanduse tagajärjel ei väheneks.
Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu ja Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu juhatuse esimehe Urmas Pirgi sõnul on tänavusega võrreldes ka paremaid talipüügihooaegu olnud. „Ahvenat saadi vähe kätte. Ahven on veel väike ja jääb halvasti suuresilmalistesse võrkudesse,” selgitas Pirk. „2012. aastast pärinev ahvenapõlvkond hakkabki otsa lõppema ja nooremad ahvenad ongi veel väikesed,” kommenteeris olukorda Tartu Ülikooli Mereinstituudi Peipsi kalanduse töörühma juhendaja Väino Vaino.
Kalavarusid tuleb hoida
„Kuid latikat püüti lõppenud hooajal Peipsist koguni 156 tonni, koha 77 ja haugi 45 tonni,” lisas kalandusteadlane. Väino Vaino hinnangul on praegu Peipsi järvel kutselisi kalureid märkimisväärselt palju.
„Igal sügisel tuleb vaadata, et kvoote lõhki ei püüaks. Et kalavarude vähenemist vältida, on lühendatud püügiaegu. Võimaluse püüda saavad aga kõik seaduskuulekad ettevõtjad,” märkis Vaino.
Urmas Pirk märkis, et tänavu talvel püüti suuremates kogustes latikat ja haugi ning see turustati ennekõike kohapeal, sest nende kalade järele valitseb nõudlus just siin.
Kalapüük arendab piirkonda
Harrastuskalur Toomas Voolaid Lohusuust rääkis samuti, et tänavust talvehooaega iseloomustas väikesekasvuliste ahvenate suur arv. Suuri ahvenaid oli vaid üksikuid. Ussipüügiga saadi kätte ka rohkesti kiiska.”
Nüüd on käes kahe püügihooaja vaheldumine, sest Peipsi on hetkel peaaegu jääst vaba. Veel on vaid jääkirme ja selle sulamine on päevade küsimus.
„Mina olen vaid hobikalur, mulle kalandus leiba ei anna. Selge on aga see, et mida rohkem Peipsist kala püütakse, seda paremini piirkond areneb. Küllap võidavad ka kohalikud omavalitsused sellest, et Peipsilt püüavad kala piirkonna kalandusettevõtted. Atraktiivseks väljundiks on Peipsi ääres ka turism, mille käekäik sõltub samuti võimalusest kohapealset kala pakkuda,” ütles Voolaid.
„Kalasaagid olid möödunud talvel tõesti väiksemad kui varem. Isegi sikuskaga püüdes oli ahven väga väike. Lohusuukandi inimestele on kalapüük aga oluliseks elatusallikaks. Olen isegi kutseline kalur olnud, kuid nüüdseks muude tööde tõttu sellest tegevusest loobunud. Paljud kutselised kalurid püüavad kala mõnele suuremale ettevõttele, sest üksikkaluritel pole piisavalt püügilube,” rääkis Vooremaale Raimo Kivi, samuti Lohusuukandi mees.
Urmas Pirgi sõnul toetab Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu kaheksat kalandussündmust, mis käesoleval aastal Peipsi ääres toimuvad.
JAAN LUKAS
