Uued 2+1 lõigud Tallinna-Tartu maanteel kohalikke elanikke ei rõõmusta, probleemid lahendaks neljarealine tee Tartust, nii saaksid ka Lõuna-Eesti inimesed kiiremini Puurmanisse ilusat lossi vaatama tulla.
Maanteeameti lõuna regiooni ehitusosakonna juhataja asetäitja Tiit Vunk tutvustas Rootsi kogemust 2+1 teelõikudega, seal on need end õigustanud. 2+1 puhul jäädakse põhimõtteliselt olemasoleva tee peale, mida laiendatakse.
Eeskuju võeti Rootsist
Projekti koostaja Skepast&Puhkim OÜ esindaja projektijuht Andres Brakmann ütles, et 40 kilomeetri pikkusele lõigule rajatakse 14 möödasõiduala. 2+1 alad tulevad kohtadesse, kus pigem on metsad ja põllud, mitte külad ja asulad. Suurem asustus muudaks nende rajamise keerulisemaks. Tallinna-Tartu maantee on Eesti siseselt üks tähtsamaid teid, ühendab Tallinna ja Tartut, lisaks on Euroopas määratud tähtsaks teeks. Tegemist on ajaloolise teega, mis käinud külast külla, teel on palju ristmikke ja mahasõite, kohati ei vasta need tänapäeva nõuetele. Praegune liiklussagedus on umbes 6000-6700 autot ööpäevas, prognoosi järgi jõuab varsti 10 000ni. Lisaks on raskeliiklus oluliselt suurem kui Eestis keskmiselt, 17 protsenti ehk mitte üks suur veok vaid kaks-kolm järjest. Selle tõttu tekib möödasõiduavajadus.
Paraku on nii, et 1+1 teel on möödasõit võimalik ainult vastassuunavööndi kaudu, kui liiklus on suur ja tee kurviline, juhtub palju õnnetusi. 2+1 ja 2+2 sõiduradade olemasolul väheneb liiklusõnnetuste arv umbes kaks korda.
Rootsi ja teised Skandinaaviamaad on teinud uurimusi, millest on järeldunud et kui liiklussagedus on üle 4000 auto ööpäevas, siis enamiku liiklusõnnetuste põhjuseks on laupkokkupõrge. Möödasõiduvajadus on suur, üritatakse, kuid sageli lõpeb see õnnetusega. 1+1 sõiduradadega tee laseb kuni 10 000 autot ööpäevas täitsa normaalselt läbi, leidsid rootslased. 2+1 kergendab olukorda, 2+2 lahendust peetakse mõistlikuks kui liiklussagedus on 20 000 auto juures ööpäevas.
Puurmani vallavanem Margus Möldri ütles, et Rootsis on pilt hoopis teistsugune kui Eestis. “Rootslaste põllumajandusettevõtted on pisut teistmoodi üles ehitatud kui meil, ka kergliiklus käib teistmoodi.” Pikknurme poolt iga päev tööle sõitval vallavanemal ei õnnestu ühelgi hommikul nii Puurmanisse jõuda, et ta ei kohtuks mõne traktoriga. Praegust skeemi vaadates sõidab vallavanem jätkuvalt kolm kilomeetrit traktori järel, sest kui ka 1+1 teelõik saab olema keskelt tarastatud pole mööda sõita võimalik.
Vallavanem märkis, et Rootsis ei peagi tehnika suurtele teedele tulema, sest väiksemaid teid on piisavalt. “Meil pole kahjuks võimalik põllumajandusmasinatel omi sõite korraldada Tallinna-Tartu teele tulemata, sest põllumajandusüksuse keskus asub Puurmanis, suurfarm Pikknurmes. Nii sööda kui ka loomade vedu käib Tallinna-Tartu teed mööda.” Tiit Vungi hinnangul peab leidma ühiskondliku kompromissi. Abivallavanem Arvo Pennoneni sõnul tekitab põllumajandustehnika Tallinna-Tartu maanteel Puurmani vallas päris palju peavalu, sest käib väga vilgas tegevus nii Puurmanist Tallinna kui ka Tartu suunas.
Jalgratturitele ohtlik
Teine probleem on kergliiklus nii Altnurga kui ka Pikknurme poolt. Ei möödu ühtegi päeva, kui vallavanem ei näe Tartu-Tallinna maanteel jalgrattureid. Tegelikult on see üliohtlik. Tiit Vungi hinnangul saavad jalakäijad ja jalgratturid ka tee ääres liigelda, sest tee on piisavalt lai.
Müra probleem on samuti tõsine, sest Puurmani asula Tallinna maantee kruntidel pole võimalik omavahel vestelda muidu kui peab hääletooni tõstma.
Arvo Pennonen ütles, et möödunud aasta lõpus kirjutasid Puurmani asula Tallinna maantee elanikud maanteametile kirja ning palusid müratõkkeseina projekteerimist ja rajamist, sest maanteelt kostuv müra on selle piirkonna elanikele häiriv. Maanteamet vastas et see pole võimalik.
Müra tõsine probleem
Maanteeameti esindaja Tiit Vunk ütles, et kohti, kuhu oleks vaja müratõkkeseina, on väga palju. “Esialgu rajatakse tõkked kohtadesse, kus müra on väga tugev ja selle tee lõigu peal sõidab vähemalt 8200 autot ööpäevas. Kui need lõigud on kõik läbi käidud, minnakse tegevuskavaga edasi,” märkis ta. Abivallavanem Arvo Pennonen tõdes, et umbes kaks tuhat autot on seega puudus. Kui rajatakse uus teelõik ja piirkiirus tõuseb, siis käsitletakse olukorda Tiit Vungi sõnul eraldi projektiga. “Siis saab olla aluseks ainult müra uuring ja hindamine.” Andres Brakmann selgitas, et müra modelleeritakse spetsiaalse tarkvaraga, seda kohapeale keegi mõõtma ei tule.
Möödasõidurajad on valdavalt 1,2-1,5 kilomeetrit pikad. Aladele, kus tuleb 2+1 sõidurada, on enamasti ette nähtud tõsta suvisel ajal piirkiirus 90lt kilomeetrilt tunnis 100 kilomeetrini tunnis. Kõik sõltub sellest, kus lõik asub. Üherealine tee on kuus meetrit lai, kui veok on teinud seal hädapeatuse, siis teine masin saab temast mööda. Ristmike lahenduste osas tähendavad 2+1 lahendused seda, et praegused mahasõidud hakkavad toimima peale- ja mahasõitudena, sealt ei saa enam teha vasakpööret. Vasakpöörde jaoks on suurematel ristmikel ette nähtud tagasipöördekõrvad. Kui üherajalise tee pikkus on üle ühe kilomeetri, rajatakse eraldi SOS-taskud, mille pikkus on 65 meetrit. Lõikudel, kus üherajalisel osal on bussipeatused, SOS-taskuid ei rajata, bussitasku täidab ka SOS-tasku ülesannet. Kui keskpiirde paneku tõttu läks kellegi mahasõit pikemaks kui kolm kilomeetrit, siis kindlasti leiti alternatiivne lahendus, tehti juurdepääsutee või korraldati midagi ümber. Täiendavaid kilomeetreid teeäärsetel inimestel paraku sõita tuleb, üle 2,5-3 kilomeetri see maa olla ei tohiks. Piirete katkestused on ette nähtud bussipeatuste juurde, et jalakäijad saaksid üle. Samuti kohtadesse, kus metsloomad käivad üle tee.
Muutused tulevad teelõikudel
*Kilomeetritel 137,0–140,8 Tõrenurme–Pikknurme lõik
*Kilomeetritel 142,2–146,9 Pikknurme–Puurmani lõik
*Kilomeetritel 148,8–149,9 Altnurga lõik
*Kilomeetritel 150,6–159,4 Altnurga-Siniküla lõik
Puurmani valla ettepanekud
*Pikknurme-Puurmani lõik algab suurfarmi ristmikust ja lõpeb vahetult enne viadukti Projekteeritud on kaks 2+1 ja üks 1+1 keskpiirdega lõiku
*Ettepanekud:·1+1 lõigul tõstetakse liikumiskiirust 100 km/h ja 2+1 lõikudel 110 km/h. *Jalakäijate ja ratturite ohutus ei ole tagatud, soov saada kergliiklustee
*Arutelu tulemusena tehti ettepanek 1+1 lõigul keskpiiret mitte kasutada
*Liiklussagedus projektialal 6150-6700 autot ööpäevas
*Ala lõppu projekteeritud Jüriküla poolsele ühele kinnistule müratõkkesein, aleviku poolne osa on jäänud ilma müratõkkeseinata
*Et liiklussagedus aastate jooksul suureneb, siis peab vald vajalikuks müratõkkeseina projekteerimist ja väljaehitamist
*Viadukti ehitamise käigus rajatud bussipeatus ei ole rakendust leidnud, sest tekib liigne ajakulu trassilt maha- ja pealesõiduga
*Tallinnast Tartusse suunduvate bussiliinide tarbeks vajalik rajada uus peatuskoht Karu tee ristmikualale
Altnurga lõigul km 148,8-149,9 ettepanekud:
*Projektiala liikumiskiirus 90 km/h, jalakäiatel ja ratturitel ülepääs lubatud ainult ristmikel, nende ohutu liiklemise tagamiseks rajada keskpiirdega alade pikkuses kergliiklustee
*Põllumajandustehnika liiklus pidurdab keskpiirde tõttu oluliselt liikumiskiirust 1+1 lõigul, kaaluda tugitee rajamist, mis ühilduks kergliiklusteega
*Projektialast jääb välja 700 meetrine teelõik, kus midagi ei muudeta
*Vahetult enne Puurmani valla piiridesse jääva viimase projektiala algusesse jääb põllu- ja metsamajandustehnika kasutada olev Tubaka tee ristmik, kus vasakpöörded ei ole ohutud. *Lülitada antud piirkond projektialasse.
*Uued ristmikulahendused seoses väiksemate ristmike sulgemistega tuleb kooskõlastada omanikega.
HELVE LAASIK
