Selleks, et teada saada, mis tunne on viibida Euroopa Parlamendi istungitesaalis, ei pea just ilmtingimata poliitikuks hakkama. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi XIIc klassi õpilased said seda tunnet kogeda näiteks tänu Euroopa Parlamendi noorteprogrammile Euroscola.
Tänavu kevadel kutsusid Euroopa Parlamendi infobüroo ja Teeme Ära meeskond Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta raames Eesti gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste õpilasi kaasa lööma üleriigilisel talgupäeval, pakkudes parimatele talgulistele tasuks Euroscola programmis osalemise võimalust. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi XIc klass, millest nüüdseks saanud siis XIIc, läks talgupäeval appi Põltsamaa
Noorte põltsamaalaste talgutegu osutus nii tuumakaks, et neil avaneski võimalus lennata Euroscola programmi raames Euroopa Parlamendi kulul Strasbourg’i, mis on Brüsseli kõrval teine paik, kus nimetatud parlament oma istungeid peab. Peale Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 21 õpilasest ja kahest õpetajast (klassijuhataja Eve Oro ning ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Heli Aiaots) koosneva esinduse viibisid 24. novembril Euroopa Parlamendi Strasbourg’i hoones veel 22 kooli esindajad kogu Euroopast. Eri rahvusest noori oli kokku 500 ringis.
Kohe parlamendipäeva alguses jagati noored kuude rahvusvahelise koosseisuga töögruppi. Töögruppides käsitletavad teemad (“Euroopa väärtuste koht maailmas”, “Euroopa tulevik”, “Keskkond ja taastuvenergia” jne) olid noortel eelnevalt teada ning kodus ühiskonnaõpetuse ja inglise keele õpetaja, samuti Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskuse juhi Heidi Paaborti kaasabil ette valmistatud. Parlamendi plenaarsaalis võetigi istet töögruppide kaupa — nii, nagu päris saadikud istuvad fraktsioonide kaupa. Töökeeled olid “noorteparlamendis” inglise ja prantsuse keel.
Kõigepealt tutvustati noortele Euroopa Parlamenti, seejärel pidi iga kooli ühe-kaheliikmeline esindus minuti jooksul oma kodumaad ja kooli tutvustama. Põltsamaalased Anna-Kati Pahker ja Rait Väär tegid seda lühikeste arusaadavate lausetega ja löövalt, õpetades lõpuks kogu seltskonnale selgeks eestikeelse lause “Eesti naised on maailma kõige ilusamad”, mis tekitas saalis lõbusat elevust.
Kreeklased mures
Sissejuhatava istungi lõpus said noored europarlamendi ametnikele küsimusi esitada. Kõige rohkem küsiti euroala kriisi ja Kreeka võlgade kohta.
“Küsiti näiteks, kas Kreeka väljaastumine Euroopa Liidust võiks praegust kriisisituatsiooni kuidagi leevendada,” ütles Anna-Kati Pahker. “Ametnike arvates sellest siiski kasu ei tõuseks, vaid see võiks viia hoopis liidu lagunemiseni, sest ka teised riigid võiksid hakata välja astuma.”
Anna-Kati sõnul parandas Euroscolal kogetu tema arvamust kreeklastest: kui meedias on neist maalitud pilt kui muretutest raiskajatest ja mässajatest, siis tegelikult tunnevad nad oma riigi võlgade pärast vägagi muret.
Pärast lõunat mängiti neljaliikmelisteks rahvusvahelisteks võistkondadeks jagatuna Euroopa-teemalist mälumängu, mille 18 küsimust esitati igaüks ise keeles. Kui võistkonnas ühtegi vastava keele oskajat polnud, tuli leida saalist kiiresti keegi, kes küsimuse ära tõlgiks. Mängu eesmärk oligi noori omavahel rohkem suhtlema ergutada, ent loomulikult läks vaja ka mõningaid teadmisi.
Teemarühmades tegutsemise ajaks hüljati plenaarsaal ja jaguneti 80-90 õpilase kaupa väiksematesse ruumidesse, kus diskuteeriti kaks tundi kodus ette valmistatud teemal. Mõnes töörühmas kujunes arutelu sisukamaks, mõnes läks, nagu Rait Väär märkis, sama asja ülekordamiseks eri nurkade alt.
“Minul tekkis töörühmas kogetu põhjal küsimus, et kui juba meil suhteliselt lihtsate teemade juures nii palju eriarvamusi tekkis, kuidas siis europarlamendis palju olulisemate küsimuste juures veel konsensus leitakse,” ütles Anna-Kati Pahker.
Töörühmade raportid kanti ette plenaarsaalis. Parlamendipäeva lõpus anti iga kooli esindusele üle mapp, milles sees Euroopa Liitu puudutavad infomaterjalid ja Euroopa Parlamendi presidendi Jerzy Buzeki allkirjaga tunnistused Euroscola programmis osalemise kohta.
Võeti maksimum
Et pikast reisist maksimum võtta, ei lennanud põltsamaalased kohe tagasi koju, vaid jäid Prantsusmaale veel kaheks päevaks. Reedel sõideti rongiga pisut lõuna poole, et vaadata ära muinasjutulise vanalinnaga Colmar ja Mulhouse, kus tegutseb Prantsuse Rahvuslik Automuuseum, laupäev jäeti lähemaks tutvumiseks Strasbourg’iga. Just sel päeval süüdati Prantsusmaa jõulupealinnas Strarbourg’is rohked jõulutuled ja avati jõuluturud.
Tänu sellele, et pingutati odavamate lennupiletite ja ööbimiskoha leidmise nimel, suudeti ka kaks lisa-reisipäeva Euroopa Parlamendi poolt reisirahaks eraldatud summa sisse mahutada. Ainult rongi- ja muuseumipiletite eest tuli juurde maksta. Tõsi, europarlament maksis reisiraha välja alles grupi Strasbourg’i jõudes, nii et lennupiletite ostmiseks ja majutuse broneerimiseks tuli kõigepealt kusagilt umbes 10 000 eurot leida.
“Suur tänu klassijuhatajale, kes selle raha “välja võluda“ suutis, meil endal oleks selle kokkusaamine võimatu olnud,” ütles XIIc klassis õppiv Oliver Saar.
Klassijuhataja Eve Oro sõnul tahavad paljud XIIc klassi õpilased teha kevadel ühiskonnaõpetuse eksami ja päev europarlamendis lisas neile kindlasti mõne selleks vajaliku teadmistekillu. Pealegi räägitakse viimasel ajal mitmesugustest pädevustest, mida õpilastel on vaja arendada. Strasbourg’i-reis arendas klassijuhataja meelest üsna suurt hulka pädevusi, nagu ettevõtlikkus, enesemääratlus, suhtlus-, sotsiaal- ja väärtuspädevus, võõras kohas orienteerumine, empaatiavõime, teistest kultuuridest arusaamine jne.
“Keeleoskus arenes ka, sest inglise keele rääkimisest oli parlamendipäeval võimatu hoiduda,” ütles Rait Väär.
Euroscola
on Euroopa Parlamendi noorteprogramm, mis on mõeldud põhiliselt gümnaasiumide ning kutseõppeasutuste õpilastele vanuses 16-18 aastat.
Euroscola tegevus toimub Euroopa Parlamendi Strasbourg’i hoonetes Prantsusmaal, töökeelteks on inglise ja prantsuse keel.
Aasta jooksul toimub kümmekond või enam Euroscolat.
Euroscola päeva käigus saavad umbes 500 erinevatest Euroopa riikidest pärit õpilast mängida läbi ühe päeva Euroopa Parlamendis.
Jõgevamaalt on varem Euroscolal käinud Jõgeva Gümnaasiumi esindus ning Mustvee Gümnaasiumi ja Mustvee Vene Gümnaasiumi segagrupp.
i
RIINA MÄGI
