Tabiveres pääseb peagi turvalisemalt rongile

Liiklus Tabivere valla keskuses muutub taas veidi turvalisemaks, kui suvel valmib valgustatud kergliiklustee vabaajakeskuse lähistelt rongipeatuseni. Hiljuti anti keskkonnainvesteeringute keskusest (KIK) teada, et valla taotlus  selleks ettevõtmiseks toetusraha saada rahuldatakse.


Aastate eest, kui oli käsil Jõgeva ja Tartu vahelise maantee remondi esimene etapp, ehitati mõnekilomeetrised kergteelõigud Tabivere alevikust Äksini ja Jõgeva suunas Tormi bussipeatuseni, mis valmistavad rõõmu tervisespordi harrastajatele.

Umbes samal ajal sai Tabivere rahvas ka kõnniteejupi bussipeatusest vabaajakeskuse teeristini ehk aleviku raudteepoolse servani, kuid see ei ole jalgsikulgejate turvalisuse tagamiseks piisav.

Autosid on palju ja liiklus tihe

Tallinna ja Tartu vahet kihutavatest reisirongidest peatub Tabiveres küll  vaid mõni üksik, aga need on tööl käivale rahvale  ja muidugi ka teistele linna sõita soovijatele vajalikud.

Praegu saavad Tabivere elanikud näiteks rongiga Tartusse tööle ja sealt isegi mõistlikul kellaajal koju sõita ning seda  võimalust kasutatakse aktiivselt. Et aga asulast raudteeplatvormile ja sealt õhtul tagasi saada, tuleb läbida päris ohtlik  teekond maanteeservas, kus jalakäijal nii-öelda ametlik koht puudub, ning ületada ka T-kujuline ristmik, mille juurde kuulub veel ka pimedavõitu kurv. Tänavavalgustust pole, ja et selle tee servas ka asustatud elumaju vähe, mille aknaist tulekiir paista võiks, tuleb kõndida tõepoolest kottpimedas.

Autosid liigub samas kohas nii hommikul kui õhtul võrdlemisi tihedalt, sest sama maanteelõiku tarvitavad kohalike ettevõtete Mayeri Industries, Baltic Connexions ja Same töötajad ning mitmed teisedki, kel  samadel kellaaegadel sõita tarvis.

Kõigil on loomulikult pidevalt kiire ning mis salata – ristmikule üles pandud ohjeldavat liiklusmärki 30 km/h ei võta kuigi paljud roolikeerajad tõsiselt.  Pimedal ajal ei pruugi ka helkur elu päästa, sestap kannavad praktilisema meelega jalakäijad kaasas taskulampi – sellekski, et mitte kogemata kraavi ega  asfaldile auto ette astuda.

Kui Elron mõne aasta eest uued rongid sõitma pani, korraldasid Tabivere valla juhid elanike  seas küsitluse, et oleks n-ö must valgel kirjas, millised on inimeste ootused seoses rongiliiklusega. Elroni juhtkond ei  lasknud  sõiduplaane koostades  end võimalike reisijate  ettepanekutest küll kuigivõrd segada, kuid samadesse ankeetidesse kirja pandud soovi muuta teekond raudteejaama turvalisemaks võttis tõsiselt vald.

Paari aasta pärast plaanis ka tunnel

“Lähitulevikus saame siis valgustatud kergliiklustee Tuuliku tänavalt vabaajakeskuse eest kuni raudteejaamani. Projekti osana laiendatakse ka perrooni kõrval asuvat parklat, rajatakse lisaks jalgrattaparkla, paigaldatakse rongide infotabloo ja valvekaamera. KIKilt lubatud toetussumma on 105 468 eurot, see eraldatakse meetmest “Raudteeliikluse arendamine ja erinevate liikumisviiside ühendamine”. Valla omafinantseering on 18 620 eurot. Praegu on veel ees lõplik projekteerimine ja vajalike riigihangete koostamine. Kõnnitee ja valgustuse loodame valmis saada tuleval suvel,” rääkis Tabivere vallavanem Tarmo Raudsepp, lisades samas, et neid plaane ellu viia on tegelikult üsna keeruline – maanteeservades napib ruumi.

Praegu vabaajakeskuse vastas lõppeva kõnnitee jätkamisega raudteeäärse ristmikuni pole tema sõnul erilisi probleeme. Ristmiku ületamiseks märgitakse maha vöötrada ja kõnnitee jätkub maantee raudteepoolses servas, kus läheb aga paraku kitsaks, sest vaba maariba tühjalt seisva iidse jaamahoone  ja sõidutee serva vahel on kitsas.

“Ilmselt tuleb maanteed siin pisut teisele poole nihutada, saaks ka kurvi veidi sirgemaks,” märkis vallavanem.

Rongipeatuseni viiv valgustatud kõnnitee ja parkla laiendamine on tema sõnul raudteeäärse ala korrastamise esimene etapp ning lähema paari aasta jooksul tahab Tabivere vald jõuda ka teise etapini ehk jalakäijate tunneli ehitamiseni raudtee alla. “Meie tööstusettevõtted ja ka üsna palju elumaju on tiheasustusest väljas, teisel pool raudteed. Tunnel oleks hädavajalik, et jalakäijad eluga riskides üle rööbaste ei ukerdaks, nagu paraku sageli tehakse. Esitame rahataotluse piirkonna konkurentsivõime tugevdamise meetmesse ja kui see positiivse vastuse saab, võiks plaan juba aastal 2018 tegelikkuseks saada,” rääkis Raudsepp.

KAIE NÕLVAK

blog comments powered by Disqus