Tabivere valla jaoks on kõige tõenäolisem variant sundliitmine

Tabivere vald on teinud kaks korda katset pääseda ühinejate ringi, mille tuumikuks on Tartu vald, ent mõlemad katsed on nurjunud. Et aeg kiirustab tagant, näib olevat Tabivere jaoks ainsaks “lauda” jäänud variandiks sundliitmine ‒ kas siis Tartu või Jõgeva suunal.


“Asjad on tõesti nii kujunenud, et ilmselt tuleb meil leppida sundliitimisega,” kinnitas Tabivere vallavanem Tarmo Raudsepp.

Kui algul tegi Tabivere vald haldusreformi alast koostööd ka Peipsi suunda jäävate omavalitsustega, siis hiljem võeti selge Tartu suund. Nii tehes lähtusid vallajuhid kevadisest rahvaküsitlusest. 90 protsenti selles osalenutest eelistas Tartu-suunalist ühinemist.

“Ka mulle endale tundub see mõistlikum, juhul kui kindlasti ühinema peab,” ütles Tarmo Raudsepp. “Tartu-suunalist liikumist on meie valla rahval tunduvalt rohkem kui Jõgeva-suunalist.”

Suvel tegi Tabivere vald haldusterritoriaalse korralduse muutmise üle läbirääkimiste ettepaneku neljale Tartumaa omavalitsusele: Tartu, Puhja, Tähtvere ja Laeva vallale. Kõik vastasid paraku eitavalt. Siis lahkus aga kõnealusest läbirääkijate ringist Puhja ning ülejäänud seltskond kutsus Tabivere esindajad konsultatsioonidele. Need andsid julgustust ning Tabivere tegi Tartu vallale septembris uue ettepaneku liitumiskõnelusi alustada. Ent paraku saadi sealt hiljuti taas eitav vastus. Tarmo Raudsepa sõnul põhjendas Tartu vald äraütlemist sellega, et Tabivere “kampa võtmine” oli Tähtverele vastumeelt ja nende eemaldumise vältimiseks tuligi Tabiverele ei öelda.

“Olen aru saanud, et meile ei ütlemine siiski asja ei päästnud, sest Tähtvere on hakanud ikka ka teisel suunal asju ajama,” ütles Tarmo Raudsepp.

Tõepoolest, Tartu Postimehest võis lugeda, et Tähtvere tahab läbi rääkida Ülenurme, Nõo, Kambja ja Haaslava valla ning Tartu linnaga. Samas ei ole lõpetatud ka liitumisteemalist suhtlemist Tartu, Laeva ja Piirissaare vallaga.

Küsimusele, kas Tabivere vald nüüd enam omalt poolt midagi ette ei võta, et mõnda teise “ühinemispaati” hüpata, vastas vallavanem:

“Arutame asju võib-olla küll, aga aasta lõpp on varsti käes ja ilmselt ei jäägi meile muud varianti kui sundliitmine. Selle nõrk moment on, et satume teiste üles ehitatud süsteemi ja peame nõus olema sealsete mängureeglitega. Nii et mõnusam oleks muidugi olnud vabatahtlik liitumine, aga kui see ei õnnestunud, mis siis ikka teha.”

Lõunas ja põhjas

Tarmo Raudsepa sõnul tundus aasta esimesel poolel, et lõunas, st Tartu kandis on omavalitsuste ühinemisega seotud asjad selgemad kui põhjas, st Jõgeva kandis, nüüd aga on just Jõgeva pool asjad paika loksumas ja Tartu pool endiselt otsad lahti.

Küsimusele, kas vallarahvas juhtide peale näpuga näitama ei hakka, kui vald vabatahtlikele ühinejatele mõeldud toetusest ilma jääb, vastas Tabivere vallavanem:

“Ma ei tea, kas raha on haldusreformi juures kõige tähtsam. Pealegi tundub see 300 000 suur summa saamise hetkel, pikemas plaanis on selle mõju aga üsna väike. Ning konkreetsete ühinemistoimingute peale kuluvad summad kompenseeritakse minu teada ka sundliidetutele.”

Lõpetuseks sõnas Raudsepp, et Tabivere kanti viimase saja aasta jooksul ennegi ühes ja teises suunas liidetud ja lahutatud.

“Kui eelmised reformid sealset elu välja ei suretanud, ei sureta ka see. Ja tavainimese jaoks ei muutugi reformi tagajärjel kuigi palju,” arvas vallavanem. Tema sõnul ei istuta vallamajas sugugi, käed rüpes, vaid valmistatakse ette tuleva aasta eelarvet ja tehakse muid toiminguid, mida valla funktsioneerimiseks vaja.

Tartu vallavanem Aivar Soop põhjendas seda, miks nad Tabivere vallaga ühinemisläbirääkimisi pidada ei tahtnud, järgmiselt:

“Momendil on meil käimas läbirääkimised Laeva, Tähtvere ja Piirissaare vallaga. Ja me otsustasime, et rohkem me sellesse ringi omavalitsusi ei kaasa. Esiteks on aega juba liiga vähe jäänud: varsti tuleb ühinemisdokumendid rahvale arutada anda. Teine põhjus on see, et me ei soovi n-ö üle maakonna piiri minna.

Meil on tegelikult tulnud päris paljudele omavalitsustele, kes meiega liitumisläbirääkimisi pidada on soovinud, ära öelda: minu mäletamist mööda seitsmele või kaheksale. Kui me kõigile jah oleksime öelnud, oleks uus omavalitsus ikka liiga suur saanud. Nii et meil ei ole Tabivere vastu mitte midagi n-ö isiklikku, aga jah me neile sellegipoolest ei öelnud.”

Küsimusele, kuidas ta suhtub Tabivere sundliitmisse Tartu vallaga, vastas Soop:

“Kui riik sellise otsuse teeb, siis tuleb meil seda otsust muidugi aktsepteerida. Riigi ülesanne ongi riigi kui terviku haldamisega tegelda.”

Tartu ja Jõgeva

Kui Tabivere vallas läbi viidud küsitlus näitas suurt toetust Tartu-suunalisele liitumisele, siis tegelikult leidub ka neid, kes on teisel arvamusel.

“Tartus ma võin käia ka ilma, et meie vald Tartu vallaga liituks. Mul on näiteks praegugi perearst Tartus,” sõnas Elistvere raamatukogu juhataja Heli Täpsi. “Samas seovad mind tööalased sidemed tihedalt Jõgevamaaga ja mulle Tartu-suunaline liitumine eriti ei meeldiks. See tooks minu jaoks kaasa võib-olla liiga suuri muutusi.”

Heli Täpsi meenutas kevadist rahvaküsitlust, mille ankeeti sai täita ka Elistvere raamatukogus.

“Enamik oli tookord tõesti Tartu-suunalise liitumise poolt. Iseasi, mille põhjal see otsus tehti. Nii mõnigi tõi põhjenduseks, et kui Tartuga ühineme, siis hakkavad bussid paremini Tartu vahet käima. Aga ma ei tea, kas ikka hakkavad,” mõtiskles Heli Täpsi. “Elistvere on väike koht ja ääremaaks jääb see naguni. Ainult et Jõgevamaa kontekstis on see ehk vähem ääremaa kui Tartumaa kontekstis.”

Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev tõdes, et Tabivere valla Tartu-suunalised läbirääkimised on olnud kui sõit Ameerika mägedel: muudkui üles ja alla.

“Minu arust pole Tartu vallal tegelikult kunagi olnud tugevat soovi Tabiveret “kosida”,” ütles maavanem. “Aga kui vahepeal tekkis võimalus, et Tabivere liitudes saadakse kokku lisatoetuse saamiseks vajalikud 11 000 elanikku, oldi nende vastu lahkemad. Kui situatsioon muutus ja 11 000 ka Tabiverega täis ei tulnud, siis öeldi jälle ei.”

Viktor Svjatõšev kuulub ka haldusreformi Lõuna-Eesti piirkondlikku komisjoni. Kui mõne valla sundliitmiseks läheb, siis kogutakse tema sõnul lõpliku otsuse tegemiseks ekspertarvamusi selle kohta, kellega oleks omavalitsust kõige loogilisem liita.

“Olen maavanemana nõusoleku andnud, et Tabivere võiks liituda Tartu poole,” ütles Viktor Svjatõšev. “Samas olen kohanud Tabivere valla inimestega suheldes küllalt ka neid, kes eelistaksid Tartu-suunalisele liitumisele Jõgeva-suunalist. Tartu suunas käimist on valla inimestel rohkem: transport liigub sinna paremini, seal on paljudel töökohad, koolid jne. Samas on Tabivere valla rahvas aastakümneid kaasatud olnud Jõgevamaa kultuuritegemistesse ja traditsioonidesse. See tekitab paljude jaoks märkimisväärse tõmbe siiapoole. Tartumaal tuleks alles hakata sealsesse kultuurikonteksti sisse elama.”

Lõpetuseks tõdes ka maavanem, et sundliitmine pole Tabivere vallale hea variant, ent muudeks võimalusteks on vist tõesti aeg möödas.

RIINA MÄGI

 

blog comments powered by Disqus