Teisipäeva õhtul oli Tabivere alevik enneolematult rahvarohke. Ühenduse „Tabivere ei luba“ eestvedamisel korraldati siin meeleavaldus ärimeeste plaani vastu rajada asulast mõne kilomeetri kaugusele puidurafineerimise tehas.
Pärast seda, kui tartlased 19. mail Emajõe ääres inimketi moodustasid ning looduskeskkonna kaitseks ja tehase vastu välja astusid, püsis lühikest aega tormieelne vaikus. Juuni alguses rabati aga Tabivere elanikke meediakanalites teatega, et miljonite tihumeetrite kaupa puitu neelav, saastav ja laastav ettevõte tahetakse hoopis nende kanti ehitada, kohtki kaardil enam-vähem paika pandud.
Est-ForInvesti tegevjuhtide Margus Kohava ja Aadu Polli ettepanekust jäi Tabivere rahvale eriti kõrvu ja hinge väljaütlemine, et suurte metsade keskel ei häiri tehas tartlasi. Aga kohalik rahvas, suve- ja päriskodud sealsamas tulevase tootmistandri lähinaabruses …?
Kus need suured metsad on?
Meie inimesed ei kipu naljalt midagi küsimise peale enda nimel välja ütlema, eks peljatakse hilisemaid netikommentaare. Aga kui avalikus ruumis kõrvad lahti hoida, siis selgub, et isiklik arvamus on paljudel olemas.
„Kus meil küll need suured metsad on?“ imestati aleviku vahel, kust investorite uue ihaldusobjektini linnulennult mõned kilomeetrid, ja tõdeti, et küllap lähevad need Koogi küla ümbruse napivõitu lodused kuusikud siis peagi tehase lõugade vahele ja polegi enam õhukestki „haisukardinat“ . Puitu ehk maakeeli metsa on tarvis ka tohutul hulgal kohale vedada, selleks on vaja ehitada tehaseni raudteeharu või korralik tee… Tabiveres on nagunii mitu tehast ja ehk oleks veel mõnekümne aasta eest ka tselluloositootmisse neutraalsemalt suhtutud, aga loodusreostuse pidev kasv ja massiline metsalangetus, mida peenelt metsahoolduseks nimetatakse, on rahva valuläve tublisti kahandanud.
Omavahel arutlemisest pole, teadagi, abi kellelegi. Seega otsustasid Gaidy Tuul ja Kristiina Värnik, et vastu tuleb hakata kohe ja aktiivselt. Nende eestvõttel loodi ühendus „Tabivere ei luba“, kutsuti appi aktiivsed inimesed, moodustati üheksaliikmeline korraldustoimkond ja organiseeritigi meeleavaldus, mis üle ootuste rahvarohkeks kujunes.
Kella seitsmeks õhtul oli inimkett kergteel mitusada meetrit pikk. „Üle tuhande,“ kinnitasid korraldustoimkonna liikmed Merle Koorts ja Triinu Täpsi loendusringilt tulles. Et vihmajärgse jaheda tuule käes rõõmsam oleks, tõmbas kohalik rahvamuusik Rauno Koorts lõõtsaloo lahti ja võttis laulu üles. Teda tulid peagi toetama Karl Kobin viiulil ja Kert Krüsban lõõtsal. Keti teises otsas tegi hingesooja Väägvere kapell Ülle Kooli juhatusel.
„Mürgid mulle, hüved sulle?“ võis lugeda plakatilt, kergteelt vabaajakeskuse poole kulgejatele lehvitas aga rõõmsalt Vudila mängumaa maskottlinnuke Vuta, tuletades meelde, et lootus ja optimism peavad jääma.
Inimkett ja vägev kontsert
Kontsert ja kõnekoosolek, mis esialgu Tabivere vabaajakeskuse ette oli planeeritud, viidi siiski katuse alla, kuid saalis toimuvaga sai valjuhääldi kaudu kursis olla ka värske õhu käes seistes. Maja ette oli muuhulgas püstitatud kuudike, kuhu sisenenu võis haista, kuidas lõhnab õhk selle ettevõtjate poolt ihatud ja rahva poolt vihatud tehase naabruses. Polnud suurem asi, aga veereostusele mõeldes siiski teisejärguline mure.
„Tunnen praegu, nagu korduksid kolmekümne aasta tagused sündmused. Jälle hoiame kätest kinni, et end rahvana kaitsta,“ ütles Tõnis Mägi, enne kui koos Maarja-Magdaleena segakooriga esinemist alustas. „Tunnistagem, selliste tehaste käivitamine on sama jabur, kui hakkaksime oma tareseinast palke välja tirima, et nendega tuba kütta,“ tõdes armastatud laulja ja tegi ettepaneku koos meieisapalvet lugeda – on ju meie rahvas hädas ka nii abi nõutanud. Väga vähe oli publiku hulgas neid, kes palvesõnu ei teadnud või esitatud laule kaasa laulda ei mõistnud.
Peaaegu kõik lauljad, kes olid toetuskontserdil üles astuda lubanud, olid leidnud võimaluse kohale tulla. Sõnavõtjaid oli nii vaoshoitumaid kui emotsionaalsemaid, kuid nende sõnum oli üksmeelne: tehast ei taheta Tabiverre ega ka mujale Eestisse.
Siinkohal vaid mõned näited. „Me usume ja usaldame teadlasi, kes ütlevad, et selline tootmine pole tervisele hea. Me pole rahul, et meie rahvast üritatakse kavalate võtetega omavahel riidu ajada. Ei taha meie, et tehas Ida-Virumaale rajatakse, seda ei taha keegi kuhugi Eestisse!“ rõhutas Tabivere lasteaia direktor Aune Sepp.
„Kui tahame oma elu parandada, peame kõik poliitikas osalema,“ märkis riigihalduse minister Janek Mäggi, kuid jättis isikliku arvamuse põletaval teemal esialgu enda teada ja tuletas ka meelde, et kui valitsuskabinetis neljapäeval (ehk täna) otsustatakse, et eriplaneeringut ei ole võimalik ellu viia, siis algab selle lõpetamise menetlus, mis kestab mitu kuud.
„Selleks ei ole vaja loodusteadlastel uuringuid läbi viia, et kinnitada: ükski tehas ei muuda vett puhtamaks. Aga kui peaks midagi uurima, siis võiksid seda teha meedikud,“ lausus Tartu vallavanem Jarno Laur.
Need, kel pärast pikka koosviibimist ning Peeter Jõgioja etteastet ja trummiloitsu veel vaimset ja füüsilist jõudu jätkus, kuulasid mõnuga rahvamuusikute etteasteid ja kepsutasid tantsugi. Elame ja loodame veel!?
KAIE NÕLVAK
