Peatselt hakatakse Vägeva Kodus remontima kortereid ühes maja püstakus, kuhu saaksid elama asuda varjupaigataotlejad. Kindel on see, et esimesed neist jõuavad Vägevale juba suvel, mil Vao keskuses hakatakse samuti eluruume remontima.
Praegu elab Vägeva Kodus kakskümmend erihoolekandeteenuse klienti, kes on paigutatud maja kahest püstakust ühte. Teises trepikojas hakatakse tegelema ettevalmistusi renoveerimiseks ja neisse ruumidesse peab tulevikus elama mahtuma neliteist varjupaigataotlejat.
Hoolekandeteenuste kinnisvarajuhi Tiit Tsarski sõnul vajab uuendamist maja katlasüsteem, eluruumid tuleb värskendada ning tarvis on paigaldada ka valvesüsteemid ja turvakaamerad. Varjupaigataotlejate Vägeva Kodu ruumidesse saabumisel hakkab seal tööle ka mehitatud valve. Hoolekandeteenused on taotlenud sotsiaalministeeriumilt rahalist toetust, et rajada Vägeva Kodu ümber piirdeaed.
Hetkel otsitakse hanke korras renoveerimistööde teostajaid, kuid juba maiks peaks remont lõpule jõudma. Tiit Tsarski kinnitas, et enne remondi valmimist pole võimalik ühtegi varjupaigataotlejat Vägevale majutada.
Kuigi praegu pole selge, kas mais on kohe tarvis kedagi Eestis asüüli palunutest Vägevale tuua, siis kindel on, et osa varjupaigataotlejaid saadetakse Vaolt Vägevale juba juulis, sest siis hakatakse Vao keskuses samuti ühte hoone püstakut remontima.
Kolm Lasnamäele saadetut Vägeval tagasi
Kohalikud elanikud on jätkuvalt arvamusel, et Vägeva Kodu pole õige koht varjupaigataotlejate majutamiseks. “Praegused elanikud (Vägeva Kodu erihoolekandeteenuse kliendid – E.A.) ei ole meile midagi kurja teinud. Nad on siin pea kakskümmend aastat elanud. Me oleme nendega harjunud, nad käivad siin ümbruskonnas tööl, aitavad vanemaid inimesi. Miks neid nüüd oma kodust välja aetakse,” kõlas teisipäeval Vägeva raamatukogus peetud kokkusaamisel kohalike elanike küsimus Hoolekandeteenuste esindajatele.
Tiit Tsarski ja Vägeva Kodu juhataja Vaido Kütt väitsid, et paljud nende senised kliendid soovivad ikkagi elada suuremas linnas ning käia ametlikult tööl. Vaido Kütt sõnas, et ka praegu on kaks klienti Vägevalt lahkumas, lootes saada paremaid elamistingimusi ja leida püsiv töö. Siiski tuli vestlusest välja, et aasta alguses Vägevalt Lasnamäele saadetud neljast kliendist on kolm juba sealt tagasi tulnud, sest ei kohanenud suures linnas.
Politseipatrull hakkab Vägevat tihemini külastama
Teiseks märkisid kohalikud, et varjupaigataotlejad ei tunneks end siin metsade vahel hästi, sest isegi lähim kauplus asub kahekümne kilomeetri kaugusel Vaimastveres. Ka pole siin hajaasustusega maakohas erilisi võimalusi vaba aja veetmiseks ning loomulikult tekitab see hirmu, et igavlevad uustulnukad hakkavad mööda küla ringi kondama ning pahategusid korda saatma.
Koosviibimisel kohal olnud Jõgeva politseijaoskonna pealik Ivar Dubolazov kinnitas, et varjupaigataotlejate Vägevale jõudmisel hakkavad kohalikud elanikud politsei patrullautot seal kandis kindlasti senisest tihemini nägema. “Pidades silmas olukorda Vaos, me teame, et aeg-ajalt peab politsei seal kohal käima. Politsei kohtleb kõiki inimesi võrdselt. Kui varjupaigataotleja saadab korda süüteo, siis ta peab ka selle eest karistatud saama. Rängemalt seaduse vastu eksinud saadetakse Harku väljasaatmiskeskusse,” täpsustas Dubolazov.
Selle üle, et politseipatrull Vägeva piirkonnas tihemini liikuma hakkab, oli kohalikel siiralt hea meel. Varjupaigataotlejatest suuremaks ohuks peavad nad siiski Vägeva küla vahel kiirust ületavaid autojuhte. Ehk mõjub politsei kohalolek distsiplineerivalt ka liiklushuligaanidele.
EILI ARULA
